Postimehes ja Eesti Päevalehes kokku üheksa aastat töötanud ajakirjanik Lauri Tankler tegi eelmisel kevadel oma karjääris kannapöörde ja ühines „Noored kooli” programmiga. Temast sai Tartu Forseliuse Gümnaasiumi inglise keele ja meedia õpetaja. Oma valikut pole ta kahetsenud ja kavatseb veel mõneks ajaks kooli jääda.
Tankler tunnistas, et tegelikult tahtis ta Tartu Ülikooli avatud ülikoolis edasi õppida, kuid mitte ajakirjandust. Bakalaureusekraad on tal ajakirjanduse alal käes.
„Tahtsin õppida uut ametit, aga töö käigus,” ütles ta. „Noored kooli” programm andiski selleks võimaluse. „Mul polnud omal ajal koolis selliseid õpetajaid, kelle sarnaseks ma hirmsasti tahtnuks saada. Ühed vajalikud omadused oli ühel, teised teisel õpetajal. Peavad olema teadmised ja oskused ning enesekindlus. Just selliseid omadusi tahaksin ma noortele anda,” rääkis ta.
„Koolis saab ka seestpoolt tuupimist õppimiseks muuta, tuua klassi oma ideedega turvalisust. Kõik need pisiasjad andsidki mulle tõuke elukutset vahetada.”
Forseliuse Gümnaasiumi pakkus talle välja „Noored kooli“ programm, pealinna elu tahtis Lauri aga Tartu vastu vahetada ise. „Tartust on mul väga head mälestused, seal on väga hea olla, rahulikum.”
Muutus oli Lauri Tankleri elus väga suur. „Esiteks läksin ma Eesti Päevalehes toimetajana töötades tööle alles kella kaheks päeval ja lõpetasin kell 22. Nüüd ärkan kell 6 või 6.30 hommikul, et 7.30 paiku kooli jõuda. Tööpäev lõpeb kolme-nelja paiku, varem ma siis alles alustasin,” rääkis praegune koolmeister.
Tema sõnul läks ta varem alati tööle teadmisega, et päev võib tuua tõelisi üllatusi. Koolis aga nii ei saa. „Tunnid tuleb eelmisel õhtul ette valmistada ja järgmisel päeval tuleb juba n-ö lõpptoode. Tegelik töö algab kavade koostamisega, strateegiate väljatöötamisega kuni sinnani, et õppematerjalid on ette valmistatud. Ja mitte kell neli hommikul, kui tund algab kell kaheksa,” lisas ta.
2001. aastal ise kooli lõpetanud Tankler õpilastes suuri muutusi ei tähelda. „Nad on rohkem arvutile orienteeritud kui meie omal ajal,” tõdes noormees. Tema hinnangul on tehnika küll arenenud, kuid inimesed on enamasti samaks jäänud. „Ma ei ole täheldanud, et noored oleksid hukka läinud.”
Tartu Forseliuse Gümnaasium võttis õpetajahariduseta noormehe hästi vastu. „Aasta varem oli sellesse kooli tulnud veel üks „Noored kooli“ programmist leitud õpetaja. Mina ei olnud seega esimene ja neil olid kogemused juba olemas.
Olen kooli poolt kogenud ainult väga sooja suhtumist, noori õpetajaid on väga vaja. Mulle anti piisavalt sisseelamisaega. Meil on väike kool, 420-430 õpilast 12 klassis kokku. Ühise pere tunne on väga tugev, oleme ühe asja eest väljas.”
iii
HELVE LAASIK
