Jõgeva alevikust pärit Laura Suurest kirjutas Vooremaa omal ajal kui tublist noorest orienteerujast. Nüüdseks on temast saanud aga perspektiivikas pikamaajooksja, keda soovib oma võistkonnas näha Suure Lombi tagune Tulsa ülikool. Sügisel jätkabki Laura õpinguid USAs.
Kui Laura Suur kolm aastat tagasi kuldmedaliga Jõgeva Gümnaasiumi lõpetas ja Tartu Ülikoolis bioloogiat õppima asus, lootis tema siinne orienteerumistreener Toomas Puss, et ta jätkab oma orienteerujakarjääri Tartu orienteerumisklubi Ilves professionaalsete treenerite käe all. Selle asemel valis Laura aga kaks aastat tagasi üheks kohustuslikuks vabaaineks Harry Lembergi pikamaajooksu kursuse.
Kogenud treenerina nägi Lemberg kohe ära, et koolitundides sörkimine pole Laura-sugusele heade eeldustega neiule piisav rakendus, ning kutsus ta Tartu Ülikooli Akadeemilisse Spordiklubisse tõsisemat trenni tegema. Vaid paar kuud hiljem võitis Laura Eesti juunioride meistrivõistlustel 3000 m jooksus hõbemedali ning tema edasine arengki on olnud üsna kiire.
Möödunud aasta novembris Portugalis Albufeiras toimunud murdmaajooksu Euroopa meistrivõistlused olid Laura jaoks esimesed tiitlivõistlused. Ehkki ta sai seal 6,1 km distantsil kuni 23-aastaste vanuseklassis kõrvaltvaatajale mitte midagi ütleva 27. koha, tundis ta ise, et jooksis pingevabalt ja suutis oma võimed täielikult realiseerida. Küllap paistis see silma ka raja ääres seisnud treeneritele, sest just pärast Albufeira võistlust hakkas Laura saama kutseid välisülikoolidesse, sealhulgas Tulsasse.
Laura jaoks oli see suur üllatus. Ta ise polnud välismaale treenima ja õppima mineku peale mõelnud. Paljudest pakkujatest otsustasid Laura ja treener Harry Lemberg pärast taustauuringuid USAs Oklahoma osariigis tegutseva Tulsa ülikooli kasuks. Üheks kaalukausi kallutajaks oli asjaolu, et sealkandis on kliima pikamaajooksu harrastamiseks väga sobiv.
Ülikooli pakutav stipendium katab tema sõnul ära õppemaksu ning kulutused eluasemele, spordivarustusele, võistlusreisidele ja kolmele toidukorrale päevas, nii et endal tuleb välja käia ainult lennupiletite raha. Stipendiumi pakutakse Laurale kaheks aastaks.
Keelekümblus tehtud
“Täiendasin end küll möödunud suvel Iirimaal ja olin sel talvel kahel korral Kenyas treeninglaagris, ent nii pikalt pole ma veel kunagi kodust eemal olnud. Nii et väike hirm on enne minekut ikka, aga küll see üle läheb,” ütles Laura. “Võõrast keelekeskkonda ma aga ei pelga, sest Iirimaal ja Kenyas sain päris kõva “keelekümblust”.
Kenyas ei tulnud siiski kogu aeg võõras keeles rääkida, sest seal käis harjutamas teisigi Eesti pikamaajooksjaid. Detsembris ja jaanuaris oldi Aafrikas kümnekesi, märtsis viiekesi. Ühtekokku sai Laura maailma tugevaimal jooksumaal treenida kaks ja pool kuud.
“Kenyas sai tänavusele suvehooajale hea põhi laotud,” ütles Laura. “Sealses hõredas mäestikuõhus tasub just mahu- mitte kiirustreeningut teha. Harjutamise kvaliteeti parandas see, et olin olmemuredest vaba ja võisin igasse trenni minna puhanuna.”
Tänavuse hooaja olulisimaks stardiks kujuneb Laurale arvatavasti osalemine juuli keskel Tšehhimaal Ostravas toimuvatel U23 vanuseklassi Euroopa meistrivõistlustel kergejõustikus. Tõsi, vastavat normatiivi pole ta senini veel ühelgi alal täitnud, ent arvab, et 5000 meetris peaks see võistlusteni jäänud kuude jooksul võimalik olema. Selleks tuleb tal oma parimat tulemust (17.36) umbes minuti võrra parandada. Teine tähtis võistlus, kus Laura hästi esineda tahab, on augustis Hiinas toimuv suveuniversiaad. Hiinast lendabki ta aga otse USAsse, sest sealsetes ülikoolides algab õppetöö juba augustis.
Kõrged eesmärgid
Loomulikult ei hakka Laura Tulsas ainult jooksutrenni tegema, vaid jätkab ikka ka bioloogiaõpinguid.
„Loodan, et programmid kattuvad enam-vähem ja saan bakalaureuseõpingud Tulsas lõpule viia,” ütles neiu. “Tegelikult polegi mul selleks väga palju pingutada vaja, sest mul oli siin palju asju ette tehtud. Tänu sellele saingi talvel pikalt Kenyas olla.”
Oma siinse treeneri Harry Lembergiga kavatseb Laura ka Ameerikas viibides kontakti hoida. Treeningukavu viimane talle ette kirjutama ei hakka, küll aga püüab Laura teda kursis hoida sellega, missuguseid ülesandeid sealsed treenerid talle annavad ja kuidas need tema arengut mõjutavad. Treeningumetoodika uurimise ja tutvuste sõlmimise seisukohalt võivad kaks aastat USAs väga kasulikuks osutuda.
Lähikuudel treenib Laura siiski veel kodumaal. Nii treeningute kui ka võistlusreiside rahastamiseks oleks aga vaja toetajaid leida.
„Hetkel teeme TÜ ASK ja klubi sponsorite võimaluste piires nii palju kui võimalik, aga selleks, et järgmine samm edasi astuda, jääb ressursse väheseks,“ ütles Laura.
Kui vahel visatakse õelavõitu nalja, et sportlased olid sel ajal, kui taevaisa mõistust jagas, treeningul, siis Laura kohta see küll ei käi. Gümnaasiumi lõpetas ta, nagu öeldud, kuldmedaliga, ja on ka nüüd endale erialaselt kõrged eesmärgid seadnud. Sportimine nende poole püüdlemist tema meelest ei sega, ainult et esialgu tuleb rohkem spordile panustada.
“Selleks, et end teaduses teostada, on mul aega aastakümneid, spordis kõrgete tulemuste saavutamiseks tuleb aga pingutada just nüüd,” ütles hiljuti 21 aastaseks saanud Laura.
Küsimusele, kas ta on pigem andekas või töökas, vastas ta, et tema jaoks tähendabki andekus eelkõige töötahet, visadust ja püsivust. Nii et ses mõttes on ta andekas küll.
“Ning motivatsiooni mul praegu jätkub!” lisas Laura.
Lõpetuseks olgu öeldud, et Laura kõrval pole “pildilt” kadunud teisedki koolipõlves Jõgevamaale kuulsust toonud noored jooksjad nagu näiteks Allar Lamp ja Viljar Vallimäe. Veel hiljaaegu harjutasid nemadki Harry Lembergi juures, nüüdseks on Viljar Toomas Tarmi treeningurühma üle läinud.
“Allariga olime koos Kenyas. Ta on väga tublisti arenenud, nii et temast saab sel suvel kindlasti üht-teist kuulda,” ütles Laura.
RIINA MÄGI
