Juba sel laupäeval toimub retrojooks ümber Kuremaa järve, millega märgitakse 50 aasta möödumist esimesest taolisest jooksust.
Esimene jooks korraldati 21. septembril 1969 ning ainulaadseks tegi selle murdmaasuusatamisele omane eraldistart. Seetõttu oli jooks väga populaarne ka suusatajate seas. Esimesena startis toona 10,6 km pikkusele rajale sovhoostehnikumi III kursuse õpilane August Tuisk. Võistlejad saadeti teele Horoskoobi laulude ja Väino Rannamäe muhedate kommentaaride saatel.
Esimese jooksu võitis üks toonaseid Eesti tippstaiereid Vladimir Heerik. Ka järgmistel aastatel tegid ümber järve jooksul kaasa Eesti parimad pikamaajooksjad ja suusatajad eesotsas Enn Selliku, Toivo Kooviti, Ingrid Mägari ja Rutt Rehemaaga. Kuigi tekst diplomitel kinnitas ajastu vaimust tingituna, et jooks on pühendatud Eesti NSV saksa fašistlikest okupantidest vabastamise aastapäevale.
Kuremaa jooksud on toimunud kõik need aastad, kuid ümber järve jooksus pole enam ammu võisteldud. Viimati tehti seda 1983. aastal. Nüüdsel retrojooksul, mille korraldab Kuremaa külaselts, tehakse seda taas, aga distantsi pikkus on 12,7 km.
„Põhjuseks see, et rada teeb haagi Oskar Lutsu sünnikoha kivi juurde ja teine haak tuleb sisse Udu talu juures,” selgitas üks jooksu korraldajatest Raul Soodla. Jooksu patroonid on pikamaajooksja Kaisa Kukk ja Kuremaalt pärit endine profirattur Erki Pütsep.
Nagu ütles Soodla, peaksid tippudest stardis olema Eesti parim takistusjooksja, tänavu vabariigi rekordini jõudnud Kaur Kivistik, tugev orienteerumisjooksja Raido Mitt ja samuti Ida-Virumaa imejooksja Luna-Aleksandra Lagoda.
„Võistluste kommentaatorina tegutseb kohapeal tuntud spordikommentaator Kalev Kruus. Kui jooks on korralduslikult igas mõttes retro, siis jooksjad lähetame rajale 15sekundilise intervalliga, mitte 30 sekundi järel, nagu suusatamises tavaks.
- retrojooks algab kell 12 Kuremaa lossi eest, matkajad lähetatakse aga rajale juba kaks tundi varem,” rääkis Soodla.
TIIT LÄÄNE
