Möödunud laupäeval tähistas Põltsamaa segakoor Leelo oma 50. tegevusaastat. Kunagisest hiilgeajast on liikmete arvu silmas pidades küll vaid neljandik alles jäänud, kuid see on tunnistus koori tugevusest ning selle liikmete laulusoovist.
Peo juht Piret Aus kinnitas kontserdi alguses, et Põltsamaa kultuurikeskuse saalis hakkab kõlama palju ilusat muusikat. Esimeste Leelo koori esitatud laulude seas kõlas ka laul Põltsamaast, mis kirjutati linna 70. sünnipäevaks. Rääkides Leelo koorist, on selle liikmed esile tõstnud proove, kui toredat seltsielu elamise viisi. Kui ainult dirigent liiga palju vahele ei segaks.
Koorilaul on rahvakultuuri oluline osa
Põltsamaa vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Silja Peters, kes astus kontserdil üles ka mudilaskoori dirigendina ning kes on Leelo koori dirigendi Inge Petersi tütar, lausus juubilari poole pöördudes, et nüüd tuleb tal seista vallavalitsuse kingades ning üles astuda kohaliku võimu esindajana.
Põltsamaa vallavalitsuse tänukirjas on öeldud, et vald tänab Leelo koori tehtud töö ja antud panuse eest ning õnnitleb 50. juubeli puhul. Ehkki see tekst tundus alguses liialt igav ja tavaline, on viiekümne aasta sisse mahtunud tõepoolest tohutul hulgal tööd, Leelo koor on nii pika aja vältel andnud suure panuse kohalikku muusikaellu ning ka 50. juubel on igati väärikas vanus ühe koori jaoks. Ja seda on põhjust tähistada.
Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialist Jõgevamaal Pille Tutt tõdes, et Leelo koori juubeliga on Jõgevamaal alanud tänavune üleriigiline laulu- ja tantsupidu. „Ei ole tähtis, kas see koor on läbi pikkade aastate sama nime kandnud, vaid tähtis on, et ollakse järjepidevalt laulukoorina tegutsenud. Laulukooridel on Eestis väga pikk traditsioon. Koorilaul on üks rahvakultuuri olulisematest osadest,“ märkis rahvakultuurispetsialist.
Lapsed kinkisid Leelole vahva kaardi
„Mul on mitmete Leelo koori inimestega olnud tihe ja eriline suhe. Te olete inimesed, kellel on hea lastetuba. Teate täpselt, kuidas käituda ja olla, eriliselt puudutab see kirikut. Kui te olete ühe väärika juubelini jõudnud, siis tuleb mõelda juba järgmisele. Teis on olemas selline aktiivsus, mille abil saate nooremate põlvkondade inimesed endaga kaasa tõmmata. Juubelid toimuvad ju teatavasti iga viiekümne aasta järel,“ mõtiskles Leelo koori juubelil EELK Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja Markus Haamer.
Põltsamaa lasteaed Mari juhataja Tiia Kaeramaa leidis lasteaia postkastist meeldiva kutse osaleda Leelo koori 50. juubeli kontserdil. Lastega kutse üle arutledes arvasid nad, et juubilarile tuleb kindlasti kaart joonistada. Kui lapsed said teada, et kooris laulavad vanemad naised, arvasid nad esiti, et neid nad joonistada ei oska. Kui said teada, et vanem naine tähendab vanaema või vanavanaema, siis oli lastel kiiresti selge, milline see kaart peaks olema.
Leelo koori dirigent Inge Peters on koori juhendanud alates 1985. aastast.
„Üldiselt on koori liikmeskond üsna püsiv olnud. Ehkki mõnel tervis veab alt, mõnel nii-öelda ei kanna hääl enam välja, mõni kolib mujale elama. Üldiselt on nii, et kes on kooris kaasa laulma asunud, see teeb seda päris kaua. Vahel on endal niisugune tunne, et enam ei jõua ja ei taha kooriga tegeleda, aga siis nad paluvad mul jääda. Kui praegu on koori laulma jäänud kaksteist lauljat, siis hiilgeaegadel 1980. aastate teises pooles laulis kooris kaasa 47 inimest,“ rääkis Peters.
Dirigendi sõnul kardab ta, et mingil hetkel tuleb koori tegevusele joon alla tõmmata. Teda paneb imestama, et nooremad pensionärid kooriga liituda ei taha, ehkki Põltsamaal on nooremas pensionieas inimesi päris palju. Pigem eelistavad lauluandega inimesed kohalikus päevakeskuses laulmas käia, kus see tegevus on vabam ja ilma kohustusteta.
Suurele laulu- ja tantsupeole Leelo koor enam ei lähe, aga maakonna üritustel, olgu selleks maakonna laulu- ja tantsupidu, memme-taadi pidu, nelja maakonna laulupidu, on nad võimalusel osalenud.
Laulis teistele „sisse“
Ühel staažikamal Leelo koori lauljal Hilja Vaadel täitub sügisel 25 aastat kooris kaasa laulmisest. „Laulmas käimine on meil rohkem seltskonnaelu elamise viisiks kujunenud. Meie koorist on välja kasvanud kaks orkestrit ja kuulsust kogunud ansambel Laululeenud.
Minu vedamisel sai loodud naisansambel Tiina. Ka estraadiringi liikmed olid meie koori liikmed. Omal ajal olid meil ka solistid olemas. Väga ammusel Põltsamaa laulupeol sattusin esiritta laulma. Dirigendiks oli tookord Uno Uiga. Tegin seal lauldes vea, ehk laulsin lauljate keeles sisse. Oi, millise pilgu ja näoilmega Uno Uiga mind siis vaatas.
Mul oli soov sealsamas maa alla vajuda. Samas võin kinnitada, et rohkem suuri vigu mul aegade jooksul ei ole olnud. Väga positiivsena jäi meelde koori liige Evald Kapp, kes veel 96 aasta vanuses kooris kaasa laulis. Kooriproov on üks vähestest kohtadest, kus aktiivselt osalen. Niikaua kuni koor tegutseb ja kuni ise suudan, tahan siin kaasa laulmist jätkata,“ rääkis staažikas Leelo koori liige.
TOOMAS REINPÕLD
