|
|
Elvas peeti üleeile kaheteistkümnendat Peipsi-äärsete maakondade laulupidu, mis kandis tulenevalt toimumiskuupäevast pealkirja „Kui käes on jaanipäev“. Jõgevamaa oli peol esindatud küll vaid kuue kooriga, ent kes kohale tulid, need kindlasti ei kahetsenud: pidu oli lahe, hoogne ja hästi lavastatud. |
Kui möödunud aastal peeti Peipsi-äärsete maakondade laulupidu tõesti Peipsi ääres ehk täpsemalt Kasepääl, siis tänavu üritasid peokorraldajad vee-elementi sisse tuua Elva laululava kõrval loksuvat väikest Arbi järve kasutades. Kas järvekene nüüd Peipsi rolli täitmisega just päriselt hakkama sai, aga Tartu maavanema Esta Tamme, Jõgeva maavanema Viktor Svjatõševi, Ida-Viru maavanema Riho Breiveli ja Põlva maavanema Priit Sibula saabumine viikingilaeva pardal üle järve oli päris uhke vaatepilt. Tõsi, lauljatel jäi see nägemata, sest nemad olid selleks ajaks juba laval, kust ei laeva saabumine ega sellele järgnenud tulesüütamine jälgitavad polnud.
Pidu ise oli aga tõesti lahe ja, võiks öelda, novaatorlik. Traditsiooniliste laulupeolaulude kõrval kõlasid kooride esituses sellised omaaegsed hittlood nagu Tony Macaulay „Julge laul“, Arne Oidi „Suveöö“ ja „Me pole enam väikesed“ ning Uno Naissoo „Kui käes on jaanipäev“, mida koorid mõnuga laulsid ja millele publik, kui vähegi sõnu mäletas, mõnuga kaasa sai laulda.
Tempokas ja vaheldusrikas
Tavatu oli seegi, et dirigendipuldi asemel ilutses laval kasevihtadega kaunistatud vanker, et Eesti hümni lauldi torupilli saatel, et kogu lauluvägi, laste- ja poistekoorid välja arvatud, veetis terve peoaja laval (kel parasjagu laulda oli vaja, tõusid püsti, teised istusid) ning et koorid, tantsijad ja bigbänd tihedat koostööd tegid: kord esinesid koos lauljad ja bigbänd, kord tantsijad ja bigbänd, kord kõik kolm korraga.
Tänu sellele oli kontsert vaheldusrikas ja tempokas: lauljate lavalemineku ja lavalt mahatuleku peale aega ju ei kulunudki. Tantsud, mida esitasid Tartu ja Tartumaa rahvatantsurühmad, olid aga hästi seatud ja hästi esitatud: igaüks neist oli kui minietendus ja jutustas publikule arusaadavat lugu. Kokkuvõtteks võib öelda, et peo kunstiline juht Lauri Breede, muusikajuht Toomas Peterson, liikumisjuht Jaanus
Randmaa, stsenarist Astrid Hallik ja kunstiline kujundaja Andres Rattasepp tegid ära suurepärase töö.
Kunstilist toimkonda tunnustas lõpptulemuse eest ka kultuuriminister Laine Jänes, kes Elva peol oli küll pigem koorijuhi rollis: ta tõi peole enda juhendatava Tarmeko kammerkoori ning juhatas ühendkooride esituses kõlanud Eesti hümni ja rahvaviisi „Tulge jaaniku tulele“.
Aitas palumine
„Oli eriliselt tore pidu,“ kiitis Laine Jänes. „Lauri Breede nägi ära suure vaeva ning tegi spetsiaalselt selleks peoks mitu head lauluseadet. Et need lauljatele meeldisid, oli näha juba sellest, et nii mõnigi laul läks esitajate soovil kordamisele. Elva linn ning kulutuuri- ja huvialakeskus Sinilind väärivad aga kiitust selle eest, et riskisid nelja maakonna peo praegusel majanduslikult raskel ajal enda korraldada võtta.“
„Kui kultuurkapital poleks meie ettevõtmist toetanud, siis oleks meil päris raske olnud oma ideid ellu viia,“ ütles kultuuri- ja huvialakeskuse Sinilind direktor Leelo Suidt. Küsimusele, kellele ja kuipalju korraldajad ilusa ilma eest maksid (et kahe vihmapäeva vahele üks päikeseline sattus, oli tõesti ime!), vastas Suidt, et raha asemel aitas seekord palumine.
Peo kunstiline juht Lauri Breede jäi ka ise saavutatud lõpptulemusega rahule.
„Julgust koorid, tantsurühmad ja bigbänd koos esinema panna andis mulle viie aasta taguse Soome-Eesti tantsupeo kogemus: ka siis kukkus kõik kenasti välja,“ ütles Lauri Breede. „Jaanipäeva teema sai aga valitud peo etteantud toimumiskuupäevast lähtudes: jaanipäev on ju kohe-kohe tulemas.“
Tuleval aastal peetakse Peipsi-äärsete maakondade laulupidu Põlvamaal.
iii
RIINA MÄGI
