Tuleva aasta juuli alguses peetakse Tallinnas XXVI laulu- ja XIX tantsupidu, mis kannavad ühist pealkirja “Aja puudutus. Puudutuse aeg”. Jõgevamaalt on neile pürgimas rohkesti taidluskollektiive. Ka laulupeotule teekond läbib seekord meie maakonda.
“Jõgevamaalt kandideerib laulupeole umbes 1200-1300 lauljat, tantsupeole soovib saada aga umbes tuhat tantsijat, kellest ligikaudu pooled on lapsed ja noored ning pooled täiskasvanud. Lisaks neile on aga pidudele oodatud puhk- ja rahvapillimängijad ning võimlejad,” ütles maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt, kes ka 2014. aasta peo eel ja ajal täidab Jõgevamaa laulu- ja tantsupeokuraatori ülesandeid. Samas ametis oli ta ka 2009. aasta laulu- ja tantsupeo ning 2007. ja 2011. aasta noorte laulu- ja tantsupeo eel ja ajal.
“Maavanem Viktor Svjatõšev tegi mulle ettepaneku taas kuraatori ametisse asuda ja mul polnud põhjust keelduda. Tegelen ju rahvakultuurispetsialistina niigi paljude teemadega, mis puudutavad ka mind kui laulu- ja tantsupeokuraatorit,” ütles Pille Tutt.
Ta avaldas heameelt selle üle, et Jõgevamaa laulu- ja tantsurahva huvi suurpeo vastu on jätkuvalt suur ning et juhendajad on valmis võtma vastutust ja andma endast parimat, et nende kollektiivid repertuaari omandaksid ja pidudele pääseksid. Suhteliselt nõudliku peorepertuaari omandamine pole aga sugugi lihtne, eriti kui kollektiivid pole oma ridu täiendades kehtestanud ranget valikusõela, vaid võtnud vastu kõik, kes laulma-tantsima tulla soovivad.
Seminarid alanud
“Peoeelsed repertuaariseminarid juhendajatele on juba alanud ja neist on osa saanud ka meie puhkpillidirigendid, tantsujuhid ja võimlemisrühmade juhendajad,” ütles Pille Tutt. “Oktoobrikuu jooksul tulevad trükikojast kõik senini veel puuduvad õppevahendid juhendajatele ja kontsertmeistritele. Lähiajal avalikustatakse ka lauljate-tantsijate ja teiste piduliste kategooriate ühisproovide graafikud. Meie maakonna taidlejate ühisproovid peaksid algama jaanuari lõpus. Laste ja noorte kollektiivide ühisproovid toimuvad valdavalt koolipäevadel, täiskasvanute kollektiivide proovid enamasti nädalavahetustel.”
Pille Tuti sõnul on praegu täies hoos eelarvete koostamine ning inimeste toimkondadesse värbamine.
“Tallinna majutuskohtadesse on näiteks vaja komandante, abipolitseinikke ja meedikuid,” sõnas Pille Tutt. “Õnneks on meil neis valdkondades palju ammuseid koostööpartnereid, kes meeleldi ikka ja jälle meie taidlejate heaolu eest hoolitsema tulevad.”
Laulu- ja tantsupeokuraatorile teeb heameelt asjaolu, et õige mitu meie maakonna taidluskollektiivi on eelmisest suurpeost möödunud aja jooksul endale uued rahvarõivad saanud. Nii mõnelgi juhul on rõivaste muretsemisel toeks olnud maaelu edendamise programm Leader.
“Tantsijad ongi peole oodatud üksnes rahvarõivastes. Rahvarõivastest inspireeritud stiliseeringuid tantsijate, sealjuures ka laste puhul ei aktsepteerita, küll aga lauljate puhul,” ütles Pille Tutt.
Käest kätte
Laulu- ja tantsupeo sümboolseks avalöögiks on tuleva aasta 15. juunil algav tuleteekond. Kümnest tuletoomise ideekavandist tunnistati seekord parimaks see, mis kannab pealkirja “Külast külla — käest kätte”. Kavandi autorid Tartu meeskoorist Akadeemiline Emajõgi ja Tartu naiskoorist Emajõe Laulikud (sama seltskond korraldas ka 2009. aasta laulupeo tuleteekonda) soovivad tuleteekonna tuua lähedale võimalikult paljudele inimestele. Tule viivad Tartust Tallinnasse lauljad, tantsijad ja pillimehed jalgratastel. Peatuskohtades ning vahetuspunktides antakse tõrvikut käest kätte, et igaüks saaks seda puudutada ning tunda, et see on ka tema tuli.
“Juba praegu on teada, et Tartust teekonda alustav tuli jõuab Jõgevamaale teise päeva õhtul ning viibib siin ka kolmanda päeva hommikul,” ütles Pille Tutt. “Kus saavad olema tule peatumispaigad, selle üle läbirääkimised maakondades veel käivad. Neile paikadele, kus peotuli peatub, on see igatahes suur väljakutse: sealsetel kultuuritegijatel on võimalus panna tööle oma loominguline energia, et tule saabumine võimalikult pidulikuks muuta.”
Pille Tuti sõnul panustavad taidlejad laulu- ja tantsupeo protsessis osalemisse oma annet ja vaba aega ning väärivad selle eest ka märkamist ja tunnustust.
“Loodan, et omavalitsused ja mitmesugused asutused, kellest asjad sõltuvad, võtavad laulu- ja tantsupeo suhtes positiivse hoiaku ja teevad kõik nendest oleneva, et meie taidlejate laulupeoks valmistumine edukalt kulgeks. Tegelikult on laulu- ja tantsupidu ju n-ö meie kõigi asi, sest vähe on neid, kes saadavat tulemust peoplatsil või teleri ees ei naudiks,” ütles Pille Tutt.
i
RIINA MÄGI
