Nädalavahetusel, ajal, mil hingati jaanipidude rütmis, jõudis XXVII laulu- ja XX tantsupeo tuli ka meie maakonda. Tuli saabus meile Tartust ning liikus läbi Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee valla edasi Ida-Virumaale.
Tuli võeti üle Tartumaa esindajatelt jaanilaupäeval, mil see viimase osa kahe maakonna vahelisest teekonnast ujudes liikus. Suurpeo tuld tervitati erinevate isetegevuskollektiivide osavõtul ja sellest olid tulnud osa saama kõik.
Tule toomise auks peeti kõnesid ja tuld sõidutati edasi erinevate sõiduvahenditega. Põltsamaa lähistel Pajusi Loopre-Lepiku talus tõsteti tõrvik peotulega uhkele kaarikule, kust see kolmest ratsanikust saadetuna teekonda jätkates Põltsamaa jõe sillani sõidutati ja seal Adavere rahvale üle anti. Edasi liikus laulu- ja tantsupeo tuli juba Põltsamaale.
Seal toimusid olulised sündmused Karl August Hermanni mälestussamba ning vabadussõja ausamba juures, kus laulupeotulega liitus Tori kirikus süüdatud võidupüha tuli. Uue-Põltsamaa õuel peeti maha ka kohalik jaanipidu.
EELK Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja Markus Haamer lausus vabadussõja mälestussamba juures, et niisugusel päeval tunneme kõik, kuidas oleme kokku üks. Õpetaja mõtiskles, mis saanuks siis, kui meie vabaduse eest sõdinud mehed oleksid omavahel riius olnud. Siis poleks sõdimisest midagi välja tulnud. „Nad pidid üksteist usaldama, olema üksteise vastu ausad ja teadma, et nende seljataga on kindel mees. Kas see kindlus on meil praegu olemas?“ arutles Markus Haamer. Õpetaja sõnul on üksolemiseks tarvis vaenlast. Tema sõnul tuleb meil vaenlaseks muuta viha, õelutsemine, pahameel.
Oma osa andsid mootorratturid
Esmaspäeval kella kümne ajal võttis Jõgeva vallavanem Aare Olgo vallapiiril Kaave külas laulupeotule oma hoole alla ning toimetas Jõgeva kultuurikeskuse ette. Rahvapeol esinesid Jõgeva kultuurikollektiivid, peeti päevakohaseid kõnesid ning tuletõrvik liikus kokkutulnute vahel käest kätte.
Järgmine tulepeatus oli Kaareperes, kust tuli liikus Palamuse priitahtlike pritsimeeste autos edasi EELK Palamuse Püha Bartholomeuse kirikusse. Õpetaja Urmas Oras rääkis kihelkonna laulupidude ajaloost ja mängis kannelt. Väikese kontserdi andis Maret Oja juhatusel Palamuse segakoor Kuus Õuna. Pritsumehed viisid peotule Kuremaa lossi ette. Nagu mujalgi, liikus siingi tõrvik kokkutulnute vahe käest kätte ja jagati tulekiiri. Jalgrattaklubi Vooremaa Centrum jalgratturite saatel liikus peotuli Laiusele kiriklasse. Praost Ants Tooming õnnistas peotuld. Jõgeva maleva kodutütred ja noorkotkad viisid tule Laiuse seltsimaja juurde, kus sõna sai Asta Leiten.
Rahvatantsuseltsi Meie Mari rahvatantsijatelt võtsid Laiuse lossivaremete juures tule vastu Jõgeva mootorratturid, kes saatsid selle Sadalasse, kus kõlakojas, lipuväljakul ja tulealtari juures toimus täiemõõduline rahvapidu.
„Paarikümne mootorratturi jõudmine rahvamaja õuele oli tõeline kõrghetk, õhus oli nooruslikkust, headust, ühtehoidmist, soovi hoida olulist, mis loodud,“ ütles laulu- ja tantsupeo ja tule tulemise Jõgevamaa kuraator Pille Tutt. Tuletõrvik liikus käest kätte ja jõudis peotule alusele ning sellest süüdati Sadala tulealtaril tuli.
Edasi jätkus teekond Vaiatu rahvamaja parki, kus Anne Schasmin rääkis kohalikust muusikaõpetajast Milvi Härmast.
Tormas C. R. Jakobsoni ausamba juures tutvustas Luule Lehemets Torma kihelkonna laulu- ja tantsupidude pärandit. Peale tule lahkumist algas seal pikalauapidu ja Torma näitetrupi ülesastumine rahvamaja juures. Avati kultuuritegelasi tutvustav näitus.
Järgmine tulepeatus oli Torma Maarja kiriku juures. Õpetaja Mehis Pupart kõneles kiriku ajaloost ja õnnistas peotuld, mängis Torma puhkpilliorkester.
Mustveesse liikus tuli hobukaarikuga
Mustvee valla piirile Tarakvere risti jõudis peotuli vallavanem Aare Olgo käes, kes andis selle Avinurme orkestri puhkpillihelide saatel üle Mustvee vallavanemale Märt Kraftile.
Mustvee vallas saatis tuld kultuurikeskuse juht Laidi Zalekešina. Esimene peatus Mustvee vallas oli Torma postijaama juures, tuli vahetas sõiduriista ning kolis hobukaarikust lahtisesse autosse.
Järgmine peatus oli Matsemäe tulealtari juures. Mustvee vallas käis peotuli ära kahel taas kasutusele võetud tulealtaril, mis mõlemad olid algselt loodud Eesti Vabariigi 20. sünnipäevaks nende auks, kes vabadussõjas langesid ja Eestile vabaduse võitlesid.
„Ka Kääpa tulealtar on metsikust loodusest välja toodud ning oleme altari sepistatud kivialuse taastanud,“ ütles selle taastamise kohta kogukonnaaktivist Annika Oras. Kääpa tulealtari juures tervitas juubelituld altari taastamise algataja Egle Plato, kes jutustas tulealtari sünniloo. Linda Olmaru luges luuletusi ning tule auks esines segakoor Serviti.
Peale peatust Kasepää laululava juures, tervitati õhtul tuld Mustvee linnas kultuurikeskuse pargis simmani ning jaanitule süütamisega. Tuli ööbis EELK Mustvee kirikus ning suundus teisipäeval Mustvee sadamasse, et sõita Peipsit mööda Lohusuusse.
Avinurmes tervitati tuld Avinurme Elulaadikeskuse pargis ning mööda taastatud kitsarööpmelist raudteed lahkus laulupeotuli Jõgevamaalt rongiga Ida-Virumaale.
ANDRA KIRNA, TOOMAS REINPÕLD, JAAN LUKAS
