Võrreldes Lätiga on Eesti viimasel ajal arenenud tüüpilise Põhjamaa suunas, Soomega kõrvutades aga hakkame põhjanaabrile dünaamilisuses alla jääma.
Suvi on parim aeg, et Eesti maksumaksjate ja valijatena peeglisse vaadata. Selleks tuleb teha kaks reisi: üks lõuna poole ehk Lätti ja teine põhja poole ehk Soome. Kui korrata reise kord aastas, siis tekib ka ajaline võrdlusmoment.
Loomulikult võib võimalusel külastada ka mõnda muud välisriiki, kuid meie lõuna- ja põhjanaaber on selgelt kõige sobivamad mõõdupuud mõistmaks, kas üldse, mis suunas ja kui kiiresti Eesti areneb. Rootsi ja Venemaa on ajaloole vaatamata mitmel viisil liiga kauged, liiga suured ja liiga teistsugused, Läti ja Soome on aga need kaks maad, kellega Eesti riigil ja rahval kõige enam võrreldavaid jooni on.
Ükskõik, kas te veedate Lätis päeva või nädala – ühest asjast on võimatu mööda vaadata. Läti ja nende pealinn Riia on nüüd juba ootamatult odavamad kui Eesti ja Tallinn ning selleni oleme ikka ise jõudnud.
Juba piiri ääres on esimesed märgid eestlastele suunatud alkoholikaupluste näol. Parklad on suured, poed ka. Sel aastal nägin esimest korda, et kasutuses polnud enam tavalised ostukärud, vaid ehituspoodidest tuttavad madalad alused raskete kastide vedamiseks. Kui juhtute Eesti suunas tulema Eesti numbritega autodest koosneva kolonni lõpus, siis tehke statistikat, kui paljud teie ees teelt maha keeravad. Minu näitel kõik, sealhulgas kaks rekkat.
Põhjust on, sest õlle ja kange alkoholi hinnaerinevus pole enam tühine, vaid pigem kordades.
Aga ka Riia keskturul, mõnes supermarketis või vanalinna vabaõhurestoranis tuleb tõdeda, et kallis Läti pealinn on tänaseks eestlase vaates müüt.
“Aga teid on vähem ka ja teil on kolmandiku võrra kõrgemad palgad,” ütles mulle vaarikaid kaalunud naine mainitud uhkete tsepeliinihallidega turul, kui oli kuulnud, et Poola vaarikas maksab Eestis kaks korda rohkem. Teine pool tema jutust on tõsi. Esimene pool ka, aga mitte nii reljeefsel kujul, sest kui lugeda ainult lätlasi ja eestlasi, siis see vahe pärast lätlaste suurt väljarännet enam liiga suur polegi.
Eesti on maksude kogumisel efektiivsem kui Läti, samuti on viimaste aastate aktsiisitõusud Eestis olnud järsumad. Ning Tallinnas teevad Põhjamaade suunal hinnataseme ühtlustamise tööd miljonid soomlased, keda Riias pole.
Kas parem on elada pisut odavamas, kuid väiksemate palkadega Lätis või kallimas, kuid kõrgemate palkade ja efektiivsema maksukogumise ning kõrgemate toetustega Eestis? Küllap on parem seal, kust inimesed ära ei lähe. Mitmed Läti maakohad ja väikeasulad näevad isegi Eesti ääremaadega võrreldes troostitult mahajäetud välja.
Soome vireles ligi kümnendi majanduskasvuta ja vahepealsetel aastatel võis seda Helsingis ka turisti silmaga märgata. Tänavu on asjad juba teisiti, alates Tallinna-Helsingi laevaühendusest, kuhu on lisandunud kaks suurt laeva – üks neist eestlaste omanduses. Ja kõik laevad on täis, sedavõrd täis, et pere ja auto üleveo hind võib panna mõtlema, kas poleks targem veelkord Lätti sõita. Majanduskasv Soomes oli esimeses kvartalis ligi kolm protsenti Eesti nelja vastu. Ei jõua nii neile järgmise põlvkonna jooksul järele.
Kui Helsingi sadamast võtta suund eestlastele tuttava Vantaa IKEA (Eestis seda poeketti ikka veel ei ole) suunas, siis jääb kohe ette tohutu ehitusplats. Kerkib väga suur kinnisvaraarendus: paljurealised teed, tornmajad, bürood, enam kui 60 000 ruutmeetri suurune kaubanduskeskus ja sajad korterid, millest suur osa on juba ette ära müüdud. Kõik mere ääres. Reidi tee on selle kõrval nohu.
Kuigi meile meeldib ikka veel mõelda, et Eesti on igas mõttes tohutult dünaamiline, siis Soome pealinnas ringi vaadates tekib pidevalt küsimus, kas see põhjanaabritega võrreldes mitte jama ei ole. Ettevõtlikkust kohtab igal sammul kõvasti rohkem kui Tallinnas. Miks ikkagi on nii, et Soome lahe aluse tunneli asja ajab hiinlastega üks rootsi nimega soome mees? Miks sõidab iga aasta tuhandeid eestlasi Soome mitte ainult ehitusele tööle, vaid ka meie piirkonna suurimale ettevõtluskonverentsile? Lohutuseks ei sobi isegi see, et Põhjamaade kunagine parim raamatukauplus on Rootsi omanike kätte läinuna kõvasti alla käinud.
Aga suvine ilm on vähemalt tänavu nii Lätis, Soomes kui Eestis ühtemoodi vilets.
ANVAR SAMOST
