Reformierakond on alati olnud seisukohal, et ka üks puuduses elav laps on Eestile liiga palju. Seetõttu alustati vajaduspõhise lastetoetuste tõusu reformiga juba kaks aastat tagasi eesmärgiga puuduses elavate perede lapsi senisest tõhusamalt toetada. Sellel kevadel astutakse lastetoetuste suurendamisel edasi järgmine samm. Riigikogu hakkab arutama lasteteotuste tõstmist.
Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliit leppis 20. märtsil 2014 kokku, et lapsetoetus tõstetakse pere esimese ja teise lapse kohta 45 euroni kuus ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 euroni kuus. Samuti lepiti kokku, et suhtelises vaesuses elavatele peredele makstav vajaduspõhine peretoetus tõstetakse võrreldes teiste peredega kahekordseks (45 euroni kuus) ning toimetulekutoetuse määramisel suurendatakse lapse osakaalu arvestust võrdseks täiskasvanud pereliikmega.
Eesmärk on lastega peresid rohkem ja tõhusamalt toetada. Tõusevad kõik universaalsed lapsetoetused alates pere esimesest lapsest. Toetused kehtestatakse konkreetse suurusena, need ei sõltu enam lapsetoetuse määrast. Lapsetoetus on igakuine toetus, mida makstakse alates lapse sünnist kuni tema 16-aastaseks saamiseni. Kui noor jätkab õpinguid, jätkatakse talle toetuse maksmist kuni 19-aastaseks saamiseni.
Eelnõu üks eesmärk on ka laste vaesuse vähendamine ning perede toimetuleku parandamine. Seetõttu muudetakse laste tarbimiskaal toimetulekutoetuse määramisel võrdseks perekonna esimese liikmega, mis tähendab, et lastega peredele makstav toimetulekutoetus suureneb. Samuti suurendatakse vajaduspõhist peretoetust, mida makstakse madala sissetulekuga peredele, kus kasvavad lapsed.
Peretoetuste, sealhulgas lapsetoetuse arvutamise alused jäävad samaks praegustega. Õigus lapsetoetusele tekib alates lapse sünnist, seda saab taotleda tagasiulatuvalt kuue kuu jooksul alates toetusele õiguse tekkimisest.
Veerand miljonit last
Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2013. aasta lõpus lapsetoetust kokku 158 585 perele 250 775 lapse eest. Lapsetoetust said need, kellele makstakse lapsetoetust esimese lapse eest (63 protsenti ehk 158 585 last), teise lapse toetuse saajate arv moodustab kõikidest lapsetoetust saajatest 28 protsenti (70 565 last) ning kolmanda ja järgmise lapse toetuse saajate osakaal on üheksa protsenti (21 625 last). Seejuures moodustavad lapsetoetust saavate laste seas kuni 16-aastased 81 protsenti ning 16-aastased ja vanemad umbes 19 protsenti. Statistikaameti viimaste ehk 2012. aasta andmete kohaselt elas kuni 17-aastastest lastest allpool suhtelise vaesuse piiri 18,1 protsenti ehk hinnanguliselt elas allpool suhtelise vaesuse piiri ca 44 tuhat alla 18-aastast last. Eelnõu vastuvõtmisega kasvab lastetoetuseks makstav raha riigieelarves 2015. aastal ca 73–73,2 miljoni euro võrra. Kui 2013. aasta lõpus ulatusid lapsetoetuse väljamaksed kokku 70,6 miljoni euroni, siis 2015. aastal on see summa kokku 151,1–151,4 miljonit eurot. See on väga suur raha ja selle maksavad kinni maksumaksjad. Abivajajaid tuleb toetada, aga kes on abivajajad ja kas kõik toetuse saajad seda raha ikka tingimata vajavad? Vabatahtlikust toetamisest Olen veendunud, et oleme riigina ja ühiskonnana tugevad siis, kui toetame nõrgemaid. Seetõttu kutsun üles mõtlema, kuidas püüaksime lisaks riigieelarvele lootmisele ka üksteist senisest enam aidata. Mõni kuu tagasi kutsuti telesaates Ringvaade üles annetama raha, et halbades tingimustes elavale haigele poisile uus kodu rajada. Üleskutsele reageeris tuhandeid inimesi, raha kogunes loodetust rohkem ja sellest jätkub teistelegi abivajajatele. Tegu oli ühekordse ettevõtmisega, tulemus paneb aga mõtlema. Hiljuti tegi riigikogu aseesimees Laine Randjärv ettepaneku, et inimesed, kes toetusrahata toime tulevad, võiksid sellest loobuda, et abivajajaid tõhusamalt toetada. Kindlasti on see teema, mille üle samuti arutleda võiks. Üks võimalus on riiklik sihtkapital, kuhu on võimalik avalduse alusel oma lastetoetus kanda. Sellise avalduse saaks täita arvuti tagant lahkumata. Paar hiireklikki, ja heategu on tehtud. Ja ühtlasi ka toetatud Eesti edukat tulevikku, kus maksukoormus on väike ja toetusi makstakse makstakse abivajajatele. i JAANUS TAMKIVI, riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees
