Muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval 2. aprillil tähistab maailm juba 52, Eesti 28. aastat rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Igal aastal kirjutab mõne maa tuntud lastekirjanik pöördumise kõigile maailma lastele. Sõnumi juurde kuulub ka plakat, mille on joonistanud sama maa hinnatud kunstnik. 2019. aasta pöördumise autor on tuntud leedu illustraator ja kirjanik Kęstutis Kasparavičius: „Raamatud aitavad aega maha võtta“
„Mul on kiire!.. Aega ei ole!.. Hüvasti!..“ – ilmselt kuuled samasuguseid hüüatusi päevast päeva mitte üksnes Leedus, mis asub päris Euroopa keskel, vaid igal pool mujalgi maailmas. Harvad pole ka arutelud, et elame infokülluse, kiiruse ja kiirustamise ajastul.
Aga vaat kui võtad kätte raamatu, tunned ennast kohe kuidagi teistmoodi. Nähtavasti on raamatutel imepärane mõju – nad aitavad aega maha võtta. Kui oled raamatu avanud ja selle rahumeelsesse sisusse süvenenud, kaob hirm, et kogu elu tormab hullumeelsel kiirusel mööda, nii et midagi ei näe. Hakkadki uskuma, et enam pole vaja tulistjalu kahtlase väärtusega tööde kallale viskuda. Raamatus kulgeb sündmustik aegamööda ning järgepidi nagu kord ja kohus. Võib-olla on nõndamoodi sellepärast, et raamatute lehed on numbritega tähistatud ja leheküljed sahisevad pööramisel tasakesi, hellalt suigutavalt? Raamatus kohtuvad möödunud aja sündmused rahumeelselt sündmustega, mis on alles ees.
Raamatu maailm on väga avameelne, tõelisus kohtub seal sõbralikult mõttekujutelmaga, fantaasiaga. Ja mõnikord ei saa enam arugi, kus sa panid tähele – kas raamatus või päriselus –, kui imeliselt tilgub sulavesi lumiselt katuselt alla või kui oivaline on naabrimehe sammaldunud aed. Kas oled sa raamatust teada saanud või päriselt ise kogenud, et pihlamarjad pole üksnes ilusad, vaid on ka mõrkjad? Oli see raamatus või tegelikult, kui lamasid suvel muru peal ja hiljem istusid ristijalu ning jälgisid taevakaarel ujuvaid pilvi?
Raamatud aitavad aega maha võtta, raamatud õpetavad märkama, raamatud kutsuvad, lausa sunnivad istet võtma. Enamasti me ju loeme istudes, raamat kas laual või süles, on ju nii?
Aga kas te olete kogenud veel ühte imelugu, et kui teie loete raamatut, siis raamat loeb teid ennast? Just, just, ka raamatud oskavad lugeda. Nad loevad teie laubalt, kulmudelt, vahel ülespoole, teisal allapoole suunurkadest, kuid kõige rohkem muidugi silmadest. Aga silmadest nad näevad… Mida, noh, eks te ise tea!
Ma ei kahtle, et raamatul on teie süles ääretult huvitav olla. On ju lugev inimene – nii väike kui ka suur – iseenesest juba märksa huviväärsem tollest, kes ei viitsi raamatut kätte võtta, kes alatasa kiirustab, kel pole eales aega istet võtta ning kes ei jõua midagi tähele panna.
Soovigem rahvusvahelisel lastekirjanduse päeval üksteisele huvitavaid raamatuid. Aga ka seda, et me ise oleksime raamatute jaoks huvitavad!”
See sõnum kõlas ka meie raamatukogus. Oleme juba viis aastat saanud tänu kohaliku kultuurkapitali toetusele Jõgeva lapsi rõõmustada kirjanikega, kes meie lugemissaalis oma töödest-tegemistest räägivad ja raamatuid tutvustavad. Kui varem on lasteraamatupäeval külas käinud Siiri Laidla, Kätlin Kaldmaa, Juhani Püttsepp ja Kadri Hinrikus, siis sel aastal tuli Jõgeva Põhikooli lastega kohtuma lastekirjanik Markus Saksatamm. Igapäevases elus kannab ta küll nime Margus Eiche. Tänu kirjastusele oli kõigil lastel võimalus tellida ja osta raamatukogu kaudu endalegi raamat, mis kohtumisel autori poolt autogrammigi sisse sai.
Markus Saksatamm tähistas jaanuarikuus oma 50. sünnipäeva ja ütles, et kirjanikuteed on ta käinud veidi üle kümne aasta. Tema esimene raamat „Võlur Sinku-Vinku ja nõiatrall” ilmus 2008. Praeguseks on ilmavalgust näinud 13 raamatut, mis laste hulgas kõik väga hästi vastu võetud on. Need raamatud olid välja pandud ka raamatunäitusele raamatukogus. Kirjanikule endale meeldib huumor ja fantaasia, nii jõuavad need teemad ka tema raamatutesse ja rõõmustavad väiksemaidki lugejaid. Oma kahel kohtumisel meie raamatukogus luges ta lastele ette lugusid, mis juba ilmunud ja ka neid, mida trükituna veel nähtud ei ole. Koos raamatukoguhoidjaga esitas ta ka ühe lõbusa netivestluse, kus noortepärane släng kuulajatelegi äratundmisrõõmu pakkus, lugejatest rääkimata. Laste küsimused said ka vastuseks küsimusi, nii et loominguline lähenemine ja nali ses lasteraamatupäevas, mis ju 1. aprillile järgneb, käisid käsikäes.
Kirjanik ise elab Sakus ja on tegutsenud mitmel alal, aga praegu on ta pühendunud kirjutamisele. Tema lood ja luuletused on ilmunud ka lasteajakirjades Mesimumm, Täheke ja Hea Laps. Saksatamm kutsus lapsi üles kirjutama ja oma lugusid sinna saatma. Kirjutamisrõõm leidis temagi juba lapsena ja üheks oma lapsepõlve lemmikraamatuks peab ta senini Astrid Lindgreni „Bullerby lapsi”. Tema enda raamatud pakuvad lastele toredat lugemislusti ja usun, et see kohtumine rõõmustas pea sadat last, kes sel hommikul raamatukokku jõudsid.
Jaana Koppel, Jõgeva Linnaraamatukogu
