6-aastane Kirke on Tallinna tüdruk, kes on oma ea kohta väga palju reisinud. Nii on ta näinud ka üsna palju mänguväljakuid. Kirke on ka üsna sõnakas tüdruk, ta ütleb välja nii selle, mis talle meeldib, kui ka selle, mis ei meeldi.
Mänguväljak Jõgeva kultuurikeskuse pargis
Kui Kirkega esimest korda kultuurikeskuse juurde läheme, on seal ka 14-15 aastased poisid, kes kiikedel istuvad ning juttu ajavad. Sõnavaras on palju roppe sõnu ning keegi poistest raputab mängumaja. Kirke laseb mõned korrad liumäest alla ning tahaks kiikuda, aga ei julge.
Teen piigale ettepaneku, et äkki otsime mõne rahulikuma koha.
Kirke on meeleldi nõus. Kui liikuma hakkame, ütleb tüdruk: “Minu venna (17-aastane) võib küll rumalusi teha, aga tema ei lõhu asju. Ja niimoodi ei räägi ka. Miks need suured poisid nii pahad on?” Siis vaatab tüdruk ringi ja märkab maha visatud jäätisepaberit ning limonaadipudeleid. “Neid ei tohi maha visata, mina viskan küll prügikasti.”
Kultuurikeskuse mänguväljakul käisime Kirkega veel mõned korrad. Ühel õhtul mängis seal viis umbes 3-7 aastast last. Siis oli raske sealt tulema saada. Kuigi natuke prügi oli ka sellel korral maas, ei pannud Kirke mänguhoos seda tähelegi. Kirke ütles, et kui suuri poisse segamas ei ole, on sellel väljakul päris tore mängida. Saab kiikuda ning liugu lasta ja, nagu lapsed ikka, ka aeg-ajalt liumäge pidi üles ronida.
7- aastane Jõgeva tüdruk Anita ütleb, et talle ei meeldi kultuurikeskuse mänguväljakul. Lasteaias on ilusam. Kultuurikeskuse mänguväljakul on tema sõnul koledad kiiged. Liumäel on alati lomp all ja sellepärast ei saa liugu lasta. “Üks post on mädanenud ja seal ei luba kasvataja meil ronida,” kinnitas Anita.
Tüdruku sõnul on heal mänguväljakul kindlasti kiiged. Liumägi ja liivakast võiks ka olla.
6-aastane Kristjan elab Lääne-Virumaal Rakkes, kuid on tihti käinud Jõgeval ning sõitnud ka mujal Eestis ringi. Nii on ta saanud mängida paljudel mänguväljakutel ja -platsidel. Kristjanil on iga asja kohta kindel arvamus ning seda ütleb ta välja väga otsekoheselt. Ta peab kultuurikeskuse väljakut jamaks, kuid hädapärast võib seal ju mängida ka. Kristjan hindab, et vähemalt kiiged on sellised, et ka tema suurused lapsed vabalt kiikuda saavad. Ka peab poiss positiivseks, et on kettkiiged, mitte nööriga, sest need võivad kohe katki minna. Liumägi võiks natuke madalam olla.
Lasteaia Rohutirts õu
Lasteaia “Rohutirts” õues läks Kirke üsna elevile. Kuigi seal parajasti mänginud lapsed olid temast märgatavalt suuremad, leidis tüdruk endale piisavalt tegevust. Eriti meeldis talle, et kiiged on parajal kõrgusel, samuti on liumäed erineva suurusega. Vahva oli mängida ka mängumajas. Kirkele meeldis seegi, et lasteaia õues on puhas ja korras ning suured inimesed ei tule segama. Kirke arvates võiks taolisi mänguväljakuid rohkemgi olla, mitte ainult lasteaia õuel.
Kristjani sõnul on lasteaia “Rohutirts” mänguväljak kindlasti kõige parem Jõgeval. Siia tuleks ta kindlasti meeleldi tihti mängima, kui ta Jõgeval elaks. Kõige rohkem meeldis Kristjanile tavaline kaalkiik, millel saab kahekesi kiikuda. “Huvitav, miks selliseid tavaliselt mänguväljakutel ei ole,” imestas poiss. Samuti meeldisid talle väljakul olevad liiklusmärgid ning ringtee ohutu liiklemise õppimiseks.
Samuti arvas Kristjan, et mänguväljakud võiksidki olla aiaga piiratud, sest siis on seal hea, rahulik ja kindel mängida. Kõik teavad, et see on laste mängimise koht, suured ei tule segama ning keegi ei jaluta seal koeraga.
Kirke arvates on lasteaia mänguplatsi puuduseks see, et seal ei saa kogu aeg mängida, näiteks siis, kui lasteaed avatud on. Tüdruk püüdis hästi korralik olla, ehki ta ka mujal lõhkuma ja pahandust tegema ei kipu. “Kui kõvasti mürada, võib tädi tulla ütlema, et mine ära,” teadis Kirke.
Lasteaia mänguväljakut ei saa lugeda avalikuks mängukohaks, kuigi väravad on lahti ning silt ütleb, et lasteaia õues võivad viibida eelkooliealised lapsed koos täiskasvanud saatjaga, kes lapse eest vastutavad.
Jõgeva Gümnaasiumi mänguväljak
Kristjan ütleb, et Jõgeva Gümnaasiumi mänguväljak, mis asub pargis ning on seetõttu kõigile vabalt kasutatav, on mõeldud ikka suurtele lastele ja temal seal midagi teha ei ole. Võib-olla ainult mööda redelit ronida.
Kirkele meeldivad rippkaalukiiged, kuid need on liiga kõrgel. Kui keegi suurem inimene kaasas on ja aitab, siis ikka natuke saab. Samuti meeldis Kirkele vigur, mille peal saab kinni hoida ja joosta, aga see on ka suurematele lastele mõeldud.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil meeldisid Kirkele poomid. Eriti see, et üks on kõrge, suurematele lastele, ning teine väiksem, millel ka tema ronida saab.
Mänguväljak Jõgeval KEK-i linnaosas
Liumägi on hea ja paras, kommenteeris Kristjan mängima asudes. Kiik on ka normaalne, aga peaks teine kiik ka olema, kuidagi tühi on, lausus Kristjan. Lähemalt vaadates selgus, et teine kiik ongi olnud, aga see on kuhugi kadunud. Kristjani hinnangul on keegi varas selle kaasa võtnud.
“Normaalne,” venitas Kristjan mänguväljaku üldist seisukorda hinnates. “Ise eriti seal mängida ei viitsi, võib-olla siis, kui mõni tore mängukaaslane on.”
Mustvees Peipsi rannas olev mänguplats
“Vahva,” leidis Kirke Peipsi ääres ja ruttas mängima. Platsil olid vedrukiiged, kus juba palju väiksemaid lapsi kiikus. “Need meeldivad mulle väga. Tallinnas Stroomi rannas on ka sellised, vahepeal käisin seal iga päev kiikumas,” ütles Kirke. Toredad olid ka tavalised kiiged, kuid sinna oli kogunenud juba suuremaid poisse. “Need võivad ju katki minna, kui suured jalgadega peale ronivad,” muretses Kirke.
Paraku oli järve ääres seekord palju herilasi, kes mängimist segasid. Ometi lasi Kirke veel liumäest alla ning ronis võrgul, mis talle eriti meeldis. Tore oli ka park ja rand. “Kui ainult herilasi ei oleks, siis võiks siin terve päeva olla,” leidis tüdruk.
Kasepääl mängimas
“Siin on ilus ja tore, võiks kogu aeg olla. Kiikuda on mõnus ja järv on lähedal. Mänguväljak on piiratud ka, ma saan siin üksi olla küll, ma väravast välja ei lähe,” teatas Kirke. Järve äärde minnes peaks aga kindlasti keegi kaasas olema.
“Kahju ainult, et need batuudid siin ainult täna on ja et nende eest nii palju peab maksma,” kurvastas Kirke. Ja mänguautod võiksid ka igal väljakul olla. (Kasepääl käisime Kirkega Kalevipoja kala- ja veefestivali ajal).
Heal mänguväljakul on karussell ja palju lapsi
Nii Kirke kui Kristjan leidsid, et mängida on siis tore, kui väljakul on teisi lapsi ka. Aga väga palju pole samuti hea.
Kirke leidis, et Tartu uue kaubamaja juures olev mänguväljak on eriti tore, sest seal on karussell.
Kristjani sõnul võiks karussell olla igal mänguväljakul.
“Kiiged peavad olema, ja palju kohti, kus ronida,” ütles Kirke. Ja eriti hea on nii, nagu on Tallinnas Stroomi rannas, et on mängimise koht nii suurtele kui väikestele lastele.
Jõgeva aleviku majade vahel, kus mänguväljakuks oli kaks kiike, leidis Kirke autokummist valmistatud kiige. “Kahju, et sellist mujal ei ole,” ütles tüdruk.
EVA KLAAS
SANDRA MAASALU
