Homme, emakeelepäeval kuulutatakse välja Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate saajad. Lastekirjanduse alal kandideerib aastapreemiale kuus kirjanikku, kellest viiega oli Jõgeva väikestel raamatusõpradel esmaspäeval võimalik kohalikus linnaraamatukogus kohtuda.
Lastekirjanduse preemia kuus nominenti valis välja vastav žürii, mille koosseisu kuulusid Jaanus Vaiksoo, Kätlin Kaldmaa ja Leelo Märjamaa. Möödunud aastal ilmunud lasteraamatutest jäid neile silma Andrus Kivirähki “Konna musi”, Indrek Koffi “Kui ma oleksin vanaisa”, Piret Raua “Teistmoodi printsessilood”, Anti Saare “Kuidas meil asjad käivad”, Leelo Tungla “Porgand töötab porgandina” ja Kätlin Vainola “Lift”.
Nimetatud autoritest ei saanud Jõgevale tulla üksnes Andrus Kivirähk. Teised olid kohal ja tutvustasid siinsetele noortele lugejatele heal meelel oma auhinnale kandideerivaid teoseid, mille kohta Eesti Kirjanike Liidu projektijuht Veronika Kivisilla oli välja mõelnud toreda määratluse: need on eesti lastekirjanduse mullused pähklid ja rosinad.
Leelo Tungal luges lastele ette oma luulekogu (kõik teised preemia nominentteosed on proosavormis) nimiluuletuse “Porgand töötab porgandina” ja ühele riimile üles ehitatud luuletuse “Mitmekülgne hüljes” ning avaldas heameelt selle üle, et tema raamatusse joonistas pildid just Regina Lukk-Toompere.
“Kui mind Tartu Ülikooli eesti filoloogia üliõpilasena Tartu 8. keskkooli praktikale saadeti, oli Regina, kes siis kandis veel perekonnanime Presjärv, seal minu õpilane,” ütles Leelo Tungal. “Meil on endiselt hea klapp ja Regina on iga luuletuse juurde just õiged pildid joonistanud.”
Printsessi kõhukorin
Piret Raud oma raamatu pilte ei kiitnud, aga tal oli selleks mõjuv põhjus: ta oli need ise joonistanud ja ega siis viisakas inimene enda tehtut kiida!
“Minul ongi kaks ametit: ma kirjutan jutte ja joonistan pilte,” selgitas Piret Raud. “Mõlemad on mõnusad tööd, mida saab teha kodus. Kui ma olen oma kaks poega kooli saatnud, otsin ma välja kommid ja küpsised, panen mängima meelepärase muusika ja hakkan mõnuga tööle.”
Vastukaaluks kodus kogu aeg räägitavatele poistejuttudele otsustas Piret Raud mullu kirjutada printsessiteemalise raamatu, ainult et mitte sellise, kus, nagu tavaliselt, käib kogu tants printsessi ilu ja printsi leidmise ümber, vaid sellise, kus printsessiks võib olla elevant, vihmauss või korsten. Või siis tütarlaps, kellel kõht kohutavalt koriseb. Loo koriseva kõhuga printsess Korneeliast luges Piret Raud lastele ka ette.
Kätlin Vainolal oli võimalus ette lugeda terve oma raamat, sest “Lift” on kõige lühema tekstiga ja õhem raamat, mille ta kunagi kirjutanud. Selle peategelaseks ongi lift, kes on alati väga rõõmus, kui saab mõnd oma maja elanikku sõidutada, ning näeb unes, et majale ehitatakse korruseid veel juurdegi.
Anti Saar pidi aga piirduma oma raamatu “Kuidas meil asjad käivad” nullinda peatüki ettelugemisega, sest ülejäänud peatükid oleksid olnud liiga pikad. Ehkki nullindas peatükis pole, kui pealkirja uskuda, juttu õieti millestki, andis see siiski aimu, et tegemist on väga vahva raamatuga, milles maailma asju vaadatakse kuueaastase Vasseli silmade läbi.
Väikese poisi vaatenurga asjadele toob välja ka Indrek Koff oma raamatus “Kui ma oleksin vanaisa”.
Kahemeetrine jalg
“Kui olin laps, oli vanaisa minu jaoks väga tähtis inimene. Paraku suri ta siis, kui ma olin kaheksa-aastane. Seepärast kirjutasingi raamatu väikesest poisist, kes mõtleb, missugune vanaisa temast kunagi saab,” ütles Indrek Koff. Tema raamatusse joonistas pildid Marion Undusk, kelle vanaisa oli tuntud kirjanik Jaan Kross. Raamatupiltidel ongi vanaisa natuke tema moodi. Eriti vahva on pilt kahemeetrise jalaga vanaisast, kelle põlvele mahuvad istuma kõik lapselapsed.
Viie lastekirjanikuga kohtumiselt jäi hinge tunne, et meie laste lugemislaud täienes möödunud aastal päris maitsvate paladega. Jätkuks ainult lastel tahtmist lugeda! Võib arvata, et Jõgeva põhikooli Ib, IIb ja c ning IIIa klassi lastel seda tahtmist jätkub, sest pärast seda, kui nad kirjarahvaga kohtunud olid, laenutati kõik kultuurkapitali aastapreemiale kandideerivad raamatud kohe välja.
“Pärast tulid lapsed veel mõnd raamatut küsima, aga mul polnudki enam anda,” ütles Jõgeva linnaraamatukogu töötaja Jaana Koppel.
Tema sõnul jõudis lastekirjanike “dessant” Jõgevale Eesti Kirjanike Liidu projektijuhi Veronika Kivisilla vahendusel. Viimane käis nimelt ülemöödunud aastal traditsioonilise tuuri “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes” raames ise Jõgeva koolinoortega kohtumas ning tal jäi sellest nii soe tunne hinge, et ta otsustas ka lastekirjanduse aastapreemia nominendid just siia tuua. Täna kohtuvad lastekirjanduse aastapreemia nominendid väikeste lugejatega Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses, homme saame siis aga teada, kes neist aastapreemia laureaadiks osutub.
“Ausalt öeldes, mina küll ei oskaks valikut teha. Mulle meeldivad kõik kuus raamatut,” tõdes Jaana Koppel.
i
RIINA MÄGI
