Muutused on alati rasked. Ka siis, kui toimub muutus paremuse poole, võib juhtuda, et enne muutub veidi halvemaks. Samas teevad positiivsed muutused meie ühises elukeskkonnas heameelt meile kõigile. Paraku on aga tihti nii, et mida rohkem teed, seda rohkem võib juhtuda ettenägematuid olukordi ja takistusi, mistõttu alati ei õnnestu kõik plaanitu ideaalselt.
Kindlasti ei tehta vigu või valearvutusi teadlikult. Täna on Jõgeva linnas paratamatult selline aeg, mil on võetud vastu olulisi ja tihti ka raskeid otsuseid. Samas on need tähtsad ja ajaloolised. Oluline on otsustamine, mitte valikutega venitamine ja teadmatus.
Konstruktiivne kriitika on teretulnud
Kui kirjutatakse arvamuslugu, siis see ongi inimese isiklik arvamus, teadmata pahatihti, millest tegelikult koosnevad tegevuse ettevalmistustööd, otsustamine ja protsessi pikkus. Pean siinkohal silmas Keskerakonna liikme Heli Raevaldi 6. septembri Vooremaas ilmunud arvamuslugu “Lasteaiast ja koolist. Illusioonideta”. Nimetatud artiklis on tunda tugevat kriitilist tooni linnavalitsuse suhtes, mis minu arvates ei ole antud kontekstis põhjendatud ega õige. Oletustest ja kuulujuttudest koosnev jutt ei ole tõsiseltvõetav. Ühiskonnas on vaja opositsiooni ja nn “valvekoera”, kes juhiks valitsejate tähelepanu puudustele, mille kõrvaldamisele parasjagu valitsevad võimud saaksid kaasa aidata. Kriitika on hea ja teretulnud. Konstruktiivne ja põhjendatud kriitika. Paraku tundub, et Jõgeval on opositsiooni eesmärk hoopis valitsust teadlikult halvas valguses näidata.
Lasteaia projekteerimine algas neli kuud plaanitust hiljem
Ei ole ei mina ega ka linnavalitsus rahul sellega, et Jõgeva lasteaia “Karikakar” lapsed peavad aasta võrra plaanitust kauem asenduspinnal tegutsema. Otsused selleks on tehtud siiski koos lasteaia juhtkonna ja linnavalitsusega ning üheskoos on kaalutud läbi ja võetud arvesse ka ühised riskid. Kõik kaasatud osapooled soovisid projekti käigus ainult üht: et meie lastel oleksid tulevikus head ja suurepärased kasvu- ning mängutingimused ja töötajatel nüüdisaegsed töötingimused. Selgitan, mis tingis muutused ajagraafikus.
Muidugi tegi Jõgeva linnavalitsus ajalise graafiku, millesse oli arvestatud ka mõningased ajavarud, kuidas toimuvad tegevused alates ideekonkursist kuni hoone valmimiseni. Ette ei olnud me näinud aga seda, et hoone projekteerija teatab, et projekteerimisega saab ta alustada tegelikult neli kuud plaanitust hiljem ja projekti koostamine võtab ka kauem aega. Samuti venisid oodatust pikemaks läbirääkimised ideekonkursi kavandist ja ehitusprojekti tellimiseks kulunud aeg. Kõigile takistustele ja ootamatustele vaatamata soovisime siiski, et uue lasteaja ehitamisel saaks aluseks ideekonkursi võitnud töö.
Tunnistan, et linnavalitsuse poolt ei olnud esialgu piisavalt arvestatud ka võimaliku ümberprojekteerimisega, kooskõlastuste ja ehitushindade tõusuga, mis aset leidsid ja veelgi ettevalmistustele kulunud aega pikendasid. Ka linnaeelarve oli arvestanud selliste muudatustega ja protsessi ümber vaadata ja muuta oleks väga keeruline olnud. Sellise tähtsa objekti puhul ei saa aga kiirjooksuga protsesse läbi viia. Tuleb üheskoos, kõiki osapooli kaasates teha tööd ja kaalutleda, kuidas edasi. Seda on ka üheskoos pidevalt tehtud. Otsustamatust ja meelega venitamist ei saa selle projekti puhul linnavalitsusele kindlasti ette heita. Säärased süüdistused on alusetud ja solvavad neid inimesi, kes on selle projekti puhul vaeva näinud ja palju töötunde kulutanud, oma puhkuseplaane nihutanud ja teisi töid edasi lükanud.
Täna töötame eesmärgiga, et uus lasteaed võtaks lapsed vastu tuleva aasta 1. septembril. See on ka varem olnud minu sõnum meedias. Linnapeana ei näe ma enam ja ei tahagi näha teisi variante.
Ehitusekspertiisi akt käis ka volikogu saalis ringi
Kui lasteaia plaane volikogus tutvustati, siis oli ehitusekspertiisi akt valitsuse laual ja see käis ka volikogu saalis ringi. Kes soovis ja tahtis, sai sellega tutvuda. Selles osas pole varjamist olnud. Pigem pole akti vastu huvi tuntud ja seda linnavalitsuselt lähemaks tutvumiseks küsitud.
Lasteaia kasutuses olev ruumipind suureneb vana hoonega võrreldes 27 protsendi võrra. Kuigi pidime unistusi kärpima 2292 m2-lt 1736 m2-le, siis see ei tee ideekonkursi võitnud tööd oluliselt halvemaks. Lähtume siiski ajast ja võimalustest. Ka lasteaiaga on muudatused konsensuslikult kokku lepitud ja loodan, et nii lapsed kui lapsevanemad ja õpetajad on lõpptulemusega rahul.
Tagantjärele võib öelda, et Jõgeva linn tegi õigesti, kui otsustas vana lasteaia asemele uue ehitada. Tänapäevased ehitusmaterjalid ja ehituskvaliteet kaaluvad üles vana, halvas seisukorras hoone renoveerimise. Viimase puhul ei tea ei linnavalitsus, projekteerija ega ka ekspertiisi koostaja täpselt, mis krohvi või kivi all tegelikult peitub. Ja teades hoone ehitamise ajalugu, siis on see igati mõistlik otsus. Eriti praegu, töös oleva riigigümnaasiumi hoone renoveerimise valguses.
Vana koolimaja lammutamist ei soovinud keegi
Aia 34 hoone üle vaadanud eksperdid ei tuvastanud küll olulisi puudusi objektil, kuid juhuste kokkulangemist, mille tagajärjel tekkis oluline nihe seinas, ei saa ette ennustada. Ka sel objektil on täna tähtaeg paigas ja ajagraafikus olulist mahajäämust pole. Ka ei soovi keegi kindlasti selle objekti lammutust, sest vanal koolimajal on ajalugu ja väärtus.
Kui me vaatame valimislubadusi, siis neid on mõistlik ajas üle ja ümber vaadata ning teha seda, mis olulisemad. Valimislubadused tekivad vajadusest midagi linnaruumis uuendada ja muuta. Ikka selleks, et meil kõigil oleks siin hea ja turvaline elada.
Palju kõneainet pakkunud rattateede arenguskeem on tellitud spetsialistidelt ja rattateid ise on kolme varianti. Esimene on märgitud sõiduteele. Teine on sõidutee kõrval, eraldatud äärekiviga ning kolmas eraldatud sõiduteest äärekivi ja haljasribaga. Kõiki valikuid on kaalutletud ning rattateede võrgustiku väljaarendamine Jõgeval on endiselt pooleliolev protsess. Rattateede osas ongi kõige rohkem nurinat nende poolt, kes ise rattaga ei sõida ja aktiivselt tervisespordiga ei tegele.
Paraku ei saagi alati tegutseda nii, et kõigile kõik otsused ja valikud meeldiksid. Aga ühise parema linna ja tuleviku poole püüdleme kõik. Selleks tuleb saavutada kompromiss. Iseenda ja kaaselanikega.
Vt ka Heli Raevald “Lasteaiast ja koolist. Illusioonideta.” Vooremaa, 6. september 2012
i
KALMER LAIN, Jõgeva linnapea
