Meie valitsuse esimene aastaring on täis saanud. Ja ehkki esimene tööaasta pole alati lihtne olnud – ehk ei peagi, sest eks erinevatest väärtustest lugu pidavate erakondade koostöö ongi tihtipeale keeruline –, tunnen siiski siirast heameelt, et sotsiaaldemokraatide survel juba eelmises valitsuses alustatud ning nüüd lõpule viidav laste ja perede toetamise reform on kahtlemata praeguse valitsuse suurim õnnestumine.
Järgmine põlvkond eelmisest edukam
Tegu on suurima Eesti perede toimetulekut parandava reformiga viimase 25 aasta jooksul, mille eesmärk on tagada võrdsemad võimalused tuhandetele lastele ning aidata kaasa sellele, et meie iga järgmine põlvkond oleks eelmisest edukam.
Pelgalt viis aastat tagasi, aastal 2011, läksime riigikogu valimistele lubadusega kolmekordistada lapsetoetus. Mäletatavasti oli see summa, mida riik maksis igale lapsele kuni tema 19aastaseks saamiseni, püsinud juba kaua aastaid 300 krooni ehk 19 euro juures. See number oli seda naeruväärsem, et näiteks riigieelarve oli jõudnud selle kümmekonna aastaga kolmekordistuda. Samal ajal maksti kõrgepalgalistele lapsevanematele vanemahüvitist ülemmääraga üle 2000 euro.
Ütlesime selge häälega juba toona, et selline proportsioon on Eesti valitsusele tõeliseks häbiplekiks. Absoluutne vaesuse määr oli siis kõrgeim just laste puhul, küündides 10 protsendini.
Vaesuses elas viiendik lastest
Suhtelises vaesuses elas ligi viiendik meie lastest. See tähendas, et vaesuses või vaesusriskis elas siis ligi 63 000 last.
Lisaks sellele, et nii kõrge laste vaesuse näitaja on ühe Euroopa riigi jaoks lihtsalt ebaväärikas, mõjutab vaesus tulevase põlvkonna edasisi väljavaateid. Uuringud näitavad, et positiivsetele eranditele vaatamata on vaesuses kasvanud lastel keskmiselt kehvem tervis, madalam haridustase, enam sõltuvushäireid ja muud riskikäitumist, mille tulemusena ka suurem risk täiskasvanuna vaesuslõksu sattuda. Sellesse vaesusse sünnib omakorda uus põlvkond ning see suletud ring algab otsast peale. Vaesus taastoodab end, kui riik võrdsete stardivõimaluste loomisse jõuliselt ei panusta.
Opositsioonis olles kogusime allkirju, pidasime pikki poliitilisi vaidlusi ja ka riigikogu ööistungeid, et juhtida tähelepanu karjuvale vajadusele vähendada laste vaesust. Siis pidas Reformierakond Eesti laste vaesusmülkast päästmist raha raiskamiseks. Mäletate ju, et peaministri meelest oli see võrreldav lennukilt raha külvamisega. Ja “üleliigset” raha 80 protsendi Eesti laste abistamiseks ei pidavat olema.
Aastal 2014 asusime valitsusvastutust kandma. Loomulikult tingimusel, et asutakse otsustavalt laste vaesust vähendama. Meie varasem poliitiline võitlus viis lõpuks reaalsete otsusteni. Kriitilistest sõnavõttudest on saanud seadused. Esiteks tõstame järk-järgult igakuist lapsetoetust esimesele ja teisele lapsele: 2015. aastal 45 euroni, tänavu 1. jaanuarist 50 euroni. Aastaks 2019 täidame me oma valimislubaduse, mil lapsetoetus tõuseb 60 euroni. Teiseks loome kolme- ja enamalapselistele peredele uue lasterikka pere toetuse. See tähendab, et alates 2017. aasta 1. juulist saab pere kolmanda lapse eest 300 euro suurust lapsetoetust ning aastaks 2019 saab kolmelapseline pere toetust 420 eurot. Selle meetme tõhusust on teise seas kiitnud ka professor Raul Eamets ja MTÜ Eesti Sündimusuuringud juht Tanel Paas, kes hiljuti Postimehes möönsid, et see on samm õiges suunas, kuna muudab ka päriselt meie inimeste sündimuskäitumist.
Luuakse elatisabi fond
Meie nõudmisel tõsteti ka toimetulekutoetuse määramisel lastele ette nähtud osa ja suurendati toimetulekupiiri 90 eurolt 130 eurole, mis on tõhusaim meede laste süvavaesuse vähendamisel. Lisaks on 2015. aastast tagatud riiklikult toetatud koolitoit ka gümnaasiumis.
Uued muutused ei lase end kaua oodata. Juba 2017. aastast luuakse üksikvanemate toetamiseks elatisabi fond, mille kaudu toetatakse 100 euroga kuus igat last, kelle ees jätab vanem elatise maksmise kohustuse täitmata. Lisaks kehtestasime ka täiendavad meetmed elatisabivõlglaste survestamiseks. Niisamuti alustame uuest aastast riikliku huvitegevuse toetuse programmiga, millega suunatakse laste huvitegevusse 15 miljonit eurot lisaraha, ning investeerime Euroopa Liidu abiga 6,5 miljonit eurot 1200 lapsehoiukoha loomisse ning 14 miljonit eurot kvoodiraha kohalike omavalitsuste lasteaedade rekonstrueerimise toetamiseks.
Selle aasta teises pooles saame 2015. aasta laste vaesuse statistika, ent juba täna teame, et materiaalse ilmajäetuse määr on laste seas langenud 7 protsendilt aastal 2013 (enne sotsiaaldemokraatide valitsusse saamist) 3,9 protsendile aastal 2015. Sel aastal langeb laste süvavaesus prognooside kohaselt tervelt kaks korda – 9 protsendilt 4le. Tänu sotsiaaldemokraatidele on teostumas suurim laste ja perede toetamise reform taasiseseisvunud Eestis.
JEVGENI OSSINOVSKI, SDE esimees, tervise- ja tööminister
