Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks sellele teemale heidab statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.
Kombineerides sotsiaaluuringu ning rahva ja eluruumide loenduse andmeid, selgub, et 2011. aastal elas Eestis alla 18-aastastest lastest suhtelises vaesuses 17,5 protsenti. Maakondade võrdluses oli laste suhtelise vaesuse määr kõrgeim Ida-Viru maakonnas (29,2 protsenti) ning madalaim Harju maakonnas (12,7 protsenti). Eesti keskmisest madalam on laste vaesus lisaks Harju maakonnale veel Tartu maakonnas (14,7 protsenti) ja Saare maakonnas (15,4 protsenti), ülejäänud maakondades on laste vaesuse määr keskmisest kõrgem. Ida-Virumaa järel on laste suhtelise vaesuse määr kõrge Valga maakonnas (26,5 protsenti) ning kolmandal kohal on Põlva maakonna lapsed (25,1 protsenti).
Kohalike omavalitsuste võrdluses erineb laste suhteline vaesus ligi kuus ja pool korda, olles madalaim Harju maakonnas Saue linnas (6,3 protsenti) ja kõrgeim Tartu maakonnas Kallaste linnas, Alatskivi ja Peipsiääre vallas (40,8 protsenti). Heal järjel on veel Viimsi ja Kiili valla lapsed, kehvemal järjel Mustvee linna, Pala valla ja Kasepää valla, aga ka Vasalemma valla lapsed.
Rohkem on keskmisest madalama laste suhtelise vaesuse määraga omavalitsusi Harju, Saare, Lääne ja Tartu maakonnas, kus vähemalt pooltes omavalitsustes jäi kuni 17-aastaste vaesuse määr allapoole Eesti keskmist. Samas ületas Ida-Viru, Valga, Põlva, Võru, Hiiu ja Järva maakonna kõigi kohalike omavalitsusüksuste laste vaesuse määr Eesti keskmist ning jäi 18–33 protsendi piiresse. Kõige suuremad erinevused laste vaesuses on aga Tartu ja Harju maakonnas, kus on nii väga madala kui ka väga kõrge vaesusemääraga omavalitsusi. Näiteks Harju maakonnas Saue linnas on vaeseid lapsi 6,3 protsenti, samas Vasalemma vallas 33,2 protsenti. Tartu maakonnas Ülenurme vallas on vaesuses elavaid lapsi 8,9 protsenti, kuid samas maakonnas on ka kõige suurema vaesuse määraga Kallaste linn, Alatskivi vald ja Peipsiääre vald (laste suhtelise vaesuse määr 40,8 protsenti). Järva ja Hiiu maakonna omavalitsused olid kõige sarnasemad, seal oli kõrgeima ja madalaima laste vaesuse määra erinevus mitte üle kolme protsendipunkti.
Tallinnas elavate laste vaesuse määr (13,6 protsenti) on üldiselt Eesti keskmisest ligi nelja protsendipunkti võrra madalam, erinevused linnaosade vahel on aga suured. Tallinna linnaosades on vaeste laste osatähtsus suurim Lasnamäel (17,8 protsenti), millele järgneb Põhja-Tallinn (16,2 protsenti). Kõige väiksem on laste suhtelise vaesuse määr Pirita linnaosas (7,2 protsenti).
Kokkuvõttes võib öelda, et üldjuhul on laste olukord kõige parem enamikus Harjumaa piirkondades, kõige suuremaks probleemiks on aga laste vaesus omavalitsustes, mis asuvad piiriäärsetel aladel Kirde- ja Lõuna-Eestis ning Vasalemma vallas Harjumaal. Laste vaesusrisk sõltub suures osas nende vanemate toimetulekust ja seega elavad suuremas vaesuses selliste piirkondade lapsed, kus on vähem töökohti, elab rohkem mitte-eestlasi, kelle riigikeeleoskus on halvem ja sissetulekud madalamad, või on piirkonnas suurem maaelanike ning naturaalmajanduse osatähtsus.
i
TIIU-LIISA LAES, statistikaameti analüütik
