Mängu tähtsus laste arengus oli üks põhiteemadest ka 26. augustil koostöös Jõgeva maavalitsuse ja Põltsamaa lasteaed-algkooliga ?Tõruke? korraldatud Jõgeva maakonna koolieelsete lasteasutuste pedagoogide metoodikapäeval, kus osales 103 maakonna lastaiaõpetajat ja haridusspetsialisti.
Lapsi ei õpetata mängima
Peamiste põhjustena tõi õpetaja Milvi Roots välja vanemate kohaloleku ja rolli vähenemise lapse kasvatamisel. Samuti langeb lastele järjest suurem vaimne koormus. Alushariduse riiklikus raamõppekavas puudub mänguõpetus.
Ettepanek taastada mänguõpetus riiklikes õppekavades tuli ka õpetaja Aime Laurimäe poolt. Laurimäe rõhutas, et täiskasvanu saab soodustada lapse sotsiaalset arengut just mängu kaudu. Tähtsusetu pole seejuures ka laste mängu juhendamine ja edusammude tunnustamine. Mängus peegeldavad lapsed reaalsust: nad mängivad läbi reeglid, piirid, suhted, käitumisviisid, konfliktide lahendamised ning harjutavad sotsiaalset käitumist. Viimase aja trend näitab, et laste mängud kalduvad üha enam koosmängudelt üksikmängudele, mis on aga enamasti agressiivsed.
Laurimäe viis mullu Jõgeva lasteaias ?Rohutirts? läbi uurimuse, mis kinnitas, et lastel, kellel jääb puudu sotsiaalsetest oskustest, ei arene võime koostegevuseks omaealistega. Samuti selgus lastega tehtud intervjuudest, et eelistatakse mängida nende lastega, kellel on suuremad mängukogemused ja kes on aktiivsemad suhtlejad.
Sõber on see, kes ei tee haiget, ei karju, löö ega lõhu ning kellel on meeldivam mänguasi ja kes tunneb rõõmu samalaadsest tegevusest ning jagab samu mänguasju.
Laste soovi mängida üksi võivad põhjustada ka viimasel aastakümnel toimunud muutused ühiskonnas, last ümbritsevas keskkonnas.
Laste mänguoskuste arendamiseks ja nende omavaheliste suhete parandamiseks on vajalik õpetajate ja lastevanemate koostöö laste arengu kavandamisel, sotsiaalsete oskuste ja sidusa kontekstikõne kujunemisele kaasaaitamisel.
Kuid varasemad uuringud on näidanud, et paljud lapsevanemad ei suuda osutada oma lastele täit tähelepanu ? neil ei jätku piisavalt aega, et oma lastega tegelda ja nendega mängida.
Tähtis on heal tasemel mäng!
Heal tasemel mäng loob eeldused üleminekuks keerulisemale tegevusele ? õppimisele. Väär on laialt levinud arvamus, nagu tuleks enne lapse kooliminekut panna pearõhk lapse lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisoskustele ehk akadeemilistele teadmistele. Õpetaja Küti uuringu tulemustele toetudes väärtustavad vanemad küll mängimist lapse arengu seisukohalt, kuid eelkooliealise lapsega peetakse olulisemaks pigem koos tegutsemist ja töötamist kui koos mängimist. Reeglitega mänge (täringu- ja sõnamängud) eelistatakse rollimängudele.
Liivi Küti ja mitmete mängu-uurijate hinnangul on aga lapse arengu seisukohalt kõige olulisem mänguliik rollimäng.
Lisaks mängudele on lapse arengus olulised ka muusika ja liikumine. Muusika rolli lapse kujunemisel käsitles oma emotsionaalses ettekandes Riina Krass, kes esitas kuulajatele mitu toredat laulu. Muusika kujundab eelkõige lapse tundeelu. See on rahustav, uinutav, tähelepanu köitev, distsiplineeriv, ergutav, füüsiliselt arendav ning kollektiivsustunnet kasvatav. Praktilisi näpunäiteid õpetajatele jagas liikumisõpetaja Stelle Luik, kes tutvustas uuemaid liikumismänge. Kõik soovijad said liikumismängude kirjeldused, et neid oma edasises õppetöös kasutada.
Kui laps ei õpi mängima?
Lapsena õpitakse täiskasvanuks olemist. Noorena omandatud käitumismalle kasutatakse täiskasvanuna. Kõik mängu tähtsust rõhutanud esinejad tõid välja ohu: kui laps ei õpi mängima, ei võimalda läbielamata lapsepõlv tal täiskasvanuks saada. Seega ? leidkem aega lastega mängimiseks ja koos nendega tegutsemiseks!
Artikkel tugineb metoodikapäeval esitatud ettekannetele.
KAIRE KAMPUS,
Jõgeva maavalitsuse alushariduse peaspetsialist
