Kui tihti mõtleme me sellele, kas ja kui palju taipab meie pere teismeline rahaasjadest? On tal aimu, palju raha vanemad teenivad, teab ta, palju kulub korteri laenumakseks ja igakuiste arvete tasumiseks? Kuidas kasutavad meie lapsed oma taskuraha?
Kelle kohustus on üldse lapsele rahaasjades teadmiste jagamine? Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse värske uurimus kinnitab, et noorte harimine raha kasutamise, säästmise ja kõikvõimalike muude rahasse puutuvate teemade osas on kodu ja kooli ühine kohustus. Samas kuulub oma osa noorsoo harimisel kindlasti ka riigiasutustele ja pankadele. Küsitlesime uurimust läbi viies nii noori endid, nende vanemaid ja õpetajaid kui ka võlanõustajaid. Selgus, et vaid 48 protsendil 16-19-aastastest noortest on viimase aasta jooksul millegi tarbeks raha kõrvale pandud ning arvestatava osa 16-29-aastaste rahakotist moodustab vanemate tugi. Seda muide ka siis, kui noor ise juba tööl käib. Peamiselt saavad noored rahaasjus teadmisi ja eeskuju kodunt. Kahjuks ei täida paljud kodud mitmete õpetajate meelest seda kohustust hästi. Samal seisukohal on teabekeskuse korraldatud ümarlaual osalenud eksperdid. Kuidas siis saavutada seda, et peagi kooli lõpetav noor taipaks, et raha ei kasva puu otsas ja selle teenimiseks tehakse iga päev tööd? Lapsevanemana usun, et ühelt poolt on oluline muidugi eeskuju. Kui pere oma tulude ja kulude üle arvestust peab ja püüab ka säästa, näeb noorgi, et raha ei ole lõputult ning seda tuleb kasutada arukalt. Väga oluline on noore kaasamine planeerimisse. Arvutage üheskoos, kui palju on vaja säästa pere ühiseks reisiks ja kui kaua selleks aega kulub. Rääkige, kui palju kulub iga kuu raha söögile, kodule, meelelahutusele. Nii õpib noor inimene pere võimaluste piire tajuma. 16-19-aastasele tuleks kindlasti taskuraha anda pikema perioodi peale, et ta õpiks seda kasutama nii, et kogu kuu raha esimese nädalaga otsa ei saaks.
Tuge peaks selles osas pakkuma ka kooliharidus. Paraku ei ole majandusõpe praegu veel kõigi Eesti koolide õppekavas. Õnneks on riigi tasandil selle olulisust taibatud – lähiaastatel järk-järgult jõustuv uus õppekava sisaldab ühiskonnaõppes eraisiku rahanduse aluseid ja teeb majandusõppe kohustuslikuks kõigile gümnaasiumidele. Juba tänavu oli aga näiteks ühiskonnaõpetuse riigieksamis ülesanne, mis puudutas SMS-laenu võtmisega seonduvat. Nii on oma osa noorte rahaalases harimises peagi tänasest paremini täitmas ka haridussüsteem.
Nõu ja jõuga saavad appi tulla ka pangad. Ehkki ka täna pakuvad pankade kodulehed pangateenuste kohta ohtralt infot, on koolidel ka teistsuguseid ideid, kuidas saaksime kasvatada oma lapsed üles nii, et neist saaksid teadlikud ja nutikad tarbijad, kes valede valikutega iseendale „jalga ei tulista”. Näiteks pakkusid uuringus osalenud pedagoogid välja, et juba põhikooli lõpus võiks noortel olla võimalik külastada mõnd pangakontorit, kus neile räägitaks hoiustest ja laenamisest, samuti õpetataks hoolega ja tähelepanelikult lepinguid lugema. Pangad saaksid aidata majandusõppematerjale praktilisemaks muuta, pangatöötajaid oodatakse koolidesse ka loenguid pidama.
i
PIRET SUITSU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht
