Jõgeva akvarelligalerii Kala omanikul Gennadi Lapinil on ikka olnud annet ja tahtmist edendada rahvusvahelist kunstisuhtlust. Kui enamasti vahendab ta Eestist välismaale või vastupidi teiste akvarelliloomingut, siis hiljuti viis ta Vilniuse publikule vaadata omaenda isikunäituse „Norrast Leeduni“, mida sai vaadata kesklinnas asuvas ajakirjanike majas.
Gennadi Lapini head suhted leedu kunstirahvaga on teada-tuntud. 2017. aasta kuulutas ta siinmail näiteks leedu akvarelli aastaks ning tõi Jõgevale viis leedu kunstnike näitust. Justkui jätkuna sellele ettevõtmisele sai Jõgeva publik mullu sügisel Jõgeva linnaraamatukogus näha vilniuslase Kazys Kestutis Šiaulytise näitust „Akt akvarellivisandis“.
Jõgeval viibides tutvus Šiaulytis Lapini akvarelliloominguga ja tegi talle ettepaneku Vilniuses isikunäitusega esineda. Ajakirjanike maja galerii pakkus ta välja sellepärast, et on ka ise ajakirjandusega seotud: ta töötab ajalehe Lietuvos Aidas (Leedu Kaja) toimetuses, kusjuures ta ei joonista sinna üksnes šarže, vaid kirjutab ka artikleid – nii kultuurist kui ka elust-olust Leedu eri piirkondades.
Gennadi Lapin võttis väljakutse vastu ja tänavu aprilli algul asuski, 28 näitusetööd kaasas, bussidega (Riias tuli ühelt teisele ümber istuda) Vilniuse poole teele. Et akvarelle lihtsam transportida oleks, asetas Lapin need kodus üksnes paspartuusse, raamid organiseeris Šiaulytis kohapealt.
Lai kasutusala
Kõige rohkem sai ajakirjanike majja üles Ahvenamaast inspireeritud töid, ent oli ka Norra, Rootsi, Karjala ja Eesti motiive ning kummardusena võõrustajatele valik Leedu-ainelisi akvarelle, nii uuemaid kui ka vanemaid. Mõnel neist („Tee katedraali juurde“, „Vana kurši kalmistu“) kajastuvad usuga seotud teemad. Gennadi Lapini sõnul on Leedul omapärane religioosne taust: leedulased oli ühed viimastest Euroopas, kes ristiusu vastu võtsid. Praegu on Leedu küll sügavalt katoliiklik maa, ent samas võivad katoliiklikega kõrvuti seista paganausu sümbolid. See on Lapini jaoks paeluv teema.
Vilniuse näitusele pani ta välja ka mõned oma raamatuillustratsioonid. Tal on nimelt tekkinud viljakas koostöö oma kauaaegse sõbraga, kunagise Kaarina-Piikkiö rahvaülikooli rektori Olli Kuusistoga, kes hakkas pensionipõlves ökoloogilist mõtteviisi propageerivaid lasteraamatuid kirjutama. Illustratsioonid oma raamatutele tellib Olli Gennadilt. Vilniuses näidatud pildid pärinevad nende viimasest koostööraamatust, milles kahekesi seiklevad põder Alces ja tüdruk nimega Satu („Alces-hirvi ja Satu-tyttö retkella“). „Tahtsin nende illustratsioonidega näidata, et akvarellil on suhteliselt lai kasutusala,“ ütles Lapin.
Kui tema eeldas, et näituse avamisele tuleb ehk paarkümmend inimest, siis tegelikult saabus huvilisi kolm korda rohkem. Ajakirjanike maja on nii meediainimeste kui ka kunstnike seas tuntud koht, kus toimub tihti mitmesuguseid kokkusaamisi. Võimalus seal akvarellinäitust vaadata võeti rõõmuga vastu: tavaliselt eksponeeritakse seal pigem fotosid või šarže.
„Kohal oli ka üks kunstikriitik, kes sõna võttis, aga paraku sain ma aru ainult ühest tema öeldud sõnast – see oli „perspektivas“. Aga Kazys ütles, et ta rääkis väga hästi,“ lisas Gennadi Lapin.
Kohal oli ka Gennadi leedulastest sõpru-akvarelliste. Kõrvaltvaatajatele tundus imelik, kuidas kogu see seltskond väikest Jõgevat tunduvalt paremini teab, kui kordades suuremat Tartut. Aga imelikku pole seal midagi: umbes tosin leedulast on käinud kas galerii Kala korraldatavates kunstilaagrites või esinenud Kala vahendusel siin oma töödega kas isiku- või grupinäitusel.
„Tundsin end Vilniuses kui oma kodus,“ kinnitas Gennadi.
Üks töö osteti ära
Tema näituse avamine leidis äramärkimist ka meedias: ajalehe Lietuvos Aidas 20. aprilli numbris ilmus Kazys Kestutis Šiaulytise kirjutis, milles ta analüüsib Gennadi Lapini maalimisstiili, ent räägib ka tema Karjala juurtest ja sellest, kuidas ta oma väikesest kodulinnast tõsiselt võetava akvarellikeskuse on teinud. Artiklit illustreerivad näituse avamisel tehtud grupipilt ja nelja näitusetöö reprod.
Jõgeva mehe Vilniuse näitus on nüüdseks juba maha võetud. See oli Gennadi Lapinile esimene Leedus toimunud isikunäitus, küll aga on ta juba mitmel aastal osalenud külalisautorina Leedu akvarellistide liidu aastanäitusel. Sinna kutsutakse igal aastal kolm-neli välismaa akvarellisti, igaüht kolme tööga. Gennadi tööd on sinna jõudnud leedu akvarellisti Eugenija Pilypaitiene vahendusel.
„Vilniuse näituse pakkumise võtsin vastu, sest mulle endalegi pakkus huvi, missugust vastukaja minu maalimislaad tekitab, kuidas minu käekiri leedulastele sobib,“ ütles Gennadi. Tundub, et sobis hästi. Ühele Vilniuse eragalerii omanikule koguni nii hästi, et ta otsustas ühe töö, „Vana kurši kalmistu“, ära osta.
Viimased nädalad on Lapinil kulunud täna Jõgeva linnaraamatukogus avatava näituse „Rahvusvaheline akvarelliassortii“ ette valmistamiseks. Näitusel osaleb üle 30 autori (sealhulgas kaheksa leedulast), igaüks ühe tööga. Avamine kuulub ööraamatukogu programmi ja näitus paneb punkti linnaraamatukogu Laia tänava hoone rikkalikule ja heatasemelisele näituste reale: peatselt ootab raamatukogu ju ees uude majja kolimine.
RIINA MÄGI
