 |
Laiuse linnusevaremete sissekäigu ees avati möödunud reedel Poola Vabariigi suursaadiku Tomasz Chloni osavõtul infotahvel, mis annab lühiülevaate 1582.-1622. aastani kestnud nn Poola ajast Laiusel. |
Esimest korda avati sarnane infotahvel Laiuse linnuse juures 2003. aasta juulis, mil seal peeti esinejate- ja publikurohket Poola šlahta päeva. Kunagise kabeli kohal asunud esimene infotahvel paraku lõhuti. Uuele tahvlile kanti enam-vähem sama tekst, mis oli eelmisel, ent Poola saatkonna nõuniku Jacek Sladewski abiga kõrvaldati sellelt enne mõningad ebatäpsused.
“Eestis on päris palju paiku, mis on seotud Poola ja Poola ajalooga,” ütles infotahvli avamisel suursaadik Tomasz Chlon. “Need paigad ei eksisteeri mitte ainult ajalooõpikutes ja teatmeteostes, vaid need on leidnud koha ka inimeste südameis. Mõned poolakate jaoks tähtsad paigad on siin, Eestis, ka väärilist tähistamist leidnud.”
Lisaks Laiusele võib leida poolakate jaoks olulisi paiku näiteks Tallinnast, kuhu on paigaldatud Poola allveelaeva Orzel põgenemisele (see sündmus leidis aset 1939. aastal) pühendatud mälestustahvel, ja Rakverest, kus on plaanis tähistada mälestustahvliga nimeka Poola ajaloolase Stanislaw Herbsti (1907-1973) sünnipaik. Tartust võib aga leida Rzeczpospolita kuninga Stefan Batoryga seotud paiku.
Ühes riigis
“See aeg, mil Laiuse kuulus Poola riigi koosseisu, oli Poola riigi ajaloos väga hea aeg,” ütles Tomasz Chlon. “Usun, et minu ja teie esivanemad olid nelisada aastat tagasi mitte ainult ühe riigi elanikud, vaid üksteisele ka inimlikult lähedased. Päris kindlasti on see nii praegu. Olen jõgevamaalastele väga tänulik selle eest, et olete meie esivanemate mälestust hästi hoidnud. Kõige olulisem on aga see, et poolakad ja eestlased omavahel tihedalt suhtleksid ja üksteise kultuurist osa saaksid. Laiusel elava tõlkija Hendrik Lindepuu teened poola kirjanduse eestlastele vahendamisel on näiteks hindamatud.”
“Poola suursaatkond on olnud Jõgevamaale aastaid väga hea koostööpartner,” ütles Jõgeva maavanema nõunik Vahur Kukk. “Tugeva Poola-taustaga Laiuse on aga koht, kus poolakad alates saatkonna inimestest ja lõpetades teletegijatega eriti tihti käivad. Laiuse kooli esindus on aga praegugi Poolas.
Avades täpselt Euroopa päevana tähistataval päeval sellist mälestustahvlit, on tore tõdeda, et nagu nelisada aastat tagasi, nii kuulume me ka praegu poolakatega sisuliselt ühte riiki ehk täpsemalt riikide liitu — Euroopa Liitu.”
Jõgeva vallavanem Saima Kalev avaldas rõõmu selle üle, et Poola Vabariigi esindajad jälle Laiuse-mail külas on, ning avaldas lootust, et koostöösuhted ka tulevikus tihedaks kujunevad.
“Poola-teemaliste ettevõtmiste puhul võite alati meie abiga arvestada,” kinnitas suursaadik.
Pärast infotahvli avamist külastasid Poola suursaadik Tomasz Chlon ja saatkonna tõlk Oksana Kustova Laiuse Põhikooli ja raamatukogu, käsitöökoda Kuldne Õlg ning EELK Laiuse kirikut ja pastoraati. Teiste hulgas kohtus suursaadik Laiusel ka tõlkija Hendrik Lindepuuga, kellele Poola president Aleksander Kwasniewski kolm aastat tagasi kõrge autasu, I järgu Kuldse Teeneteristi annetas.
Staarostkonna keskus
Poola aeg algas Laiusel 1582. aastal pärast Poola kuningriigi ehk Rzeczpospolita võidukat sõda Venemaaga. Toona sai Laiuse linnusest kõnealuse kuningriigi põhjapoolseima, praegusi Jõgeva, Torma, Avinurme ja Lohusuu valda hõlmanud staarostkonna keskus. Pärast vaherahu sõlmimist Venemaa ja Rzeczpospolita vahel valitses Liivimaal lühikest aega rahu. Uue võimu tähtsaim ülesanne oli taastada sõjas laastatud maa. Poolale kuuluval Liivimaa alal oldi huvitatud elanikkonna kiirest juurdekasvust ning võeti heameelega vastu Rootsile kuuluva Põhja-Eesti mõisatest põgenenud talupoegi. Laiuse staarosti Andrzej Orzechowski eestvõtmisel ehitati Laiuse linnus uuesti üles. Selle lähedusse tekkis taas alev, kus elas üle 200 inimese. Alevi keskel oli väike puust katoliku kirik, mille vastas asus preestri maja. Seda kinnitavad tänini säilinud ajaloolised dokumendid — kuninglikud registrid.
1600. a Rootsi ja Rzeczpospolita vahel taas puhkenud sõda kandus ka Liivimaale ja sügisel piirasid Rootsi väed Laiuse linnuse ümber. Piiramine kestis neli nädalat ning garnison alistus alles pärast raskesti haige staarost Orzechowski surma. Aasta hiljem läks linnus jälle poolakate kätte ning jäi staarostkonna keskuseks kuni 1622. a. talveni, mil Laiuse läks Rootsi võimu alla.
RIINA MÄGI
Poola aeg algas Laiusel 1582. aastal pärast Poola kuningriigi ehk Rzeczpospolita võidukat sõda Venemaaga. Toona sai Laiuse linnusest kõnealuse kuningriigi põhjapoolseima, praegusi Jõgeva, Torma, Avinurme ja Lohusuu valda hõlmanud staarostkonna keskus. Pärast vaherahu sõlmimist Venemaa ja Rzeczpospolita vahel valitses Liivimaal lühikest aega rahu. Uue võimu tähtsaim ülesanne oli taastada sõjas laastatud maa. Poolale kuuluval Liivimaa alal oldi huvitatud elanikkonna kiirest juurdekasvust ning võeti heameelega vastu Rootsile kuuluva Põhja-Eesti mõisatest põgenenud talupoegi. Laiuse staarosti Andrzej Orzechowski eestvõtmisel ehitati Laiuse linnus uuesti üles. Selle lähedusse tekkis taas alev, kus elas üle 200 inimese. Alevi keskel oli väike puust katoliku kirik, mille vastas asus preestri maja. Seda kinnitavad tänini säilinud ajaloolised dokumendid — kuninglikud registrid.
1600. a Rootsi ja Rzeczpospolita vahel taas puhkenud sõda kandus ka Liivimaale ja sügisel piirasid Rootsi väed Laiuse linnuse ümber. Piiramine kestis neli nädalat ning garnison alistus alles pärast raskesti haige staarost Orzechowski surma. Aasta hiljem läks linnus jälle poolakate kätte ning jäi staarostkonna keskuseks kuni 1622. a. talveni, mil Laiuse läks Rootsi võimu alla.
RIINA MÄGI
