Iseseisva Eesti Vabariigi alguspäevilt tõusis nimekamate riigimeeste hulka Laiusevälja külast pärit Jaan Poska, kelle sünnist möödus neljapäeval 153 aastat. Sel puhul külastasid Jõgeva valda Johan Laidoneri Seltsi liikmed eesotsas endise välisministri Trivimi Vellistega.
Laiusel külastati Jaan Poska sünnikohta ja käidi nende perekonna matmispaigas. Sellele järgnes Jõgeval Betti Alveri muuseumis toimunud Poska meenutusõhtu Trivimi Velliste ja Tiit Lääne eestvedamisel.
Johan Laidoneri Seltsi juhatuse esimees Trivimi Velliste lausus, et seltsi liikmetel on traditsiooniks käia igal aastal 2. veebruaril Jaan Poska haual. Velliste sõnul mõisteti, et ei piisa ainult sellest, kui nad käivad Tallinnas siselinna kalmistul Poska haual.
„Jõudsime arusaamisele, et peaksime huvi tundma selle vastu, mis toimub Jaan Poska sünnikohas ja kas saame sünnikoha teadvustamise osas millegagi aidata,“ rääkis Trivimi Velliste.
Teda aitab Poska mälestuse jäädvustamisel ülikooli kursusekaaslane Georg Allik, kes viis Velliste kokku siinse ettevõtja Vaido Laurimäega.
Võimalik teha talgutöid
Seltsi juhi sõnul kuulub nende ridadesse hulk noori, keda nad tahavad Poska sünnikoha kordategemisse kaasata. „Just nüüd on õige hetk arutleda, mida täpsemalt Poska sünnikohas on tarvis ära teha, mida on võimalik teha ning kellega tuleb need tegevused kooskõlastada,” märkis Velliste.
Tema sõnul tuleb kindlasti teha koostööd Muinsuskaitse esindajatega ning ta usub, et nendel inimestel on hea meel, kui nad seal midagi ette võtavad. Üks osa tegevusest võiks olla lühiajaline, näiteks noortelaagri korraldamine. Teine osa pikaajalisem ja kavandatud mitme aasta peale.
Johan Laidoneri Seltsi juhatuse liige Ülo Lomp lausus, et kohaliku valla juhtkonnale tuleks selgitada, et nad ei taha vallalt midagi saada, vaid vastupidi – seltsi liikmed on Jaan Poska sünnikoha korrastamise ja teadvustamise näol valmis sellesse paika omalt poolt panustama.
Poska sünnikohas talgutöid juhtinud Anne Räpp sõnsa, et viimasel viiel aastal kümnekonna inimese osalusel korraldati kahepäevaseid talguid nii Poska sünnikohas kui ka tema vanemate matmispaigas. Tänavugi kavatsevad nad Teeme Ära kampaania raames Laiuseväljal talgutööd teha, muu hulgas plaanitakse korda teha kalmistu värav.
Trivimi Velliste lubas, et nemad seltsi liikmetega tulevad muinsuskaitsekuul Laiuseväljale talgutele. Suvel võiks seal korraldada tudengitele laagri. Ülo Lomp valib välja tudengid, kes mingit ehituslikku tööd teha oskavad. Kirik peaks tudengite kätetöö tulemusena saama väliselt kenamaks ja ilmastikule vastu pidavamaks.
Eesmärgiks Poska keskus
Trivimi Velliste sõnul on jäänud veel aasta Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäevani. Johan Laidoneri Seltsi juhatuse esimehe sõnul oli kindral Laidoner Jaan Poska väga oluline võitluskaaslane.
„Jaan Poska ei oleks läbirääkimiste laua taga midagi suutnud ära teha, kui tema selja taga poleks olnud kindral Laidoner 100 000 Eesti sõjamehega. Tahame ka seltsi poolt panustada Jaan Poska mälestuse jäädvustamisse ning aidata Jaan Poska sünnikohta korrastada nii palju kui võimalik,“ ütles Velliste.
Esmaselt tuleks aga välja selgitada, mida siin üldse teha saab ja palju see kõik kokku maksab. Siis on võimalik asuda koostööpartnerite otsimisele. Seltsi juhi sõnul tulidki nad praegu Laiusele ja Jõgevale, et uurida, milline on hetkeolukord.
Velliste avaldas arvamust, et Laiusevälja kirikuga vaimselt seotud inimesed nende tegevuses ühel või teisel moel kaasa löövad. Tulevikku vaadates peaks Tartu rahulepingu 100. aastapäevaks valmistumiseks korraldatavast tegevusest välja arenema pikemaajalisem tegevus. Aasta pärast võiks olla korda tehtud kiriku torniosa ning värskema ilme saanud preestrimaja, mille seinal on Jaan Poskale pühendatud mälestustahvel.
„Pikas perspektiivis võiks sinna välja kujundada Jaan Poska keskuse. Sest Poska mälestus väärib jäädvustamist Eesti riigi ajaloos, kuulub ta ju koos Konstatin Pätsi, Jaan Tõnissoni ja Johan Laidoneriga meie nelja suurmehe hulka, kes tõusevad teiste riigimeeste seast kõrgemale. Kuna Jõgeva vallas on sündinud üks neljast Eesti suurmehest, siis oleks tore kui ka Jõgeva vald meie ettevõtmisega kaasa tuleks. Sealsest preestrimajast võiks välja kujuneda Poska keskus, kuhu noored saaksid koguneda ja Eesti riigi vaimu ning järjepidevuse mõtet edasi kanda. Kõik ei pea olema Tallinnas ega Tartus, vaid midagi võib olla ka kusagil mujal. Laiuse ja Laiusevälja on Jõgeva valla elanikele auväärseks kohaks,“ rääkis Trivimi Velliste.
TOOMAS REINPÕLD
