Ligi pool aastat suletud olnud Laiuse noortekeskus on taas avatud. Mullu novembris asus seal noortejuhina tööle Kadri Allas.
Eelmisel kevadel Jõgevamaa gümnaasiumi lõpetanud neiu kohanes keskuse igapäevaeluga kiiresti. “Olen mõnest noortekeskuses käijast vaid paar aastat vanem, seega mõistame üksteist väga hästi. Klapp on hea, suhtleme nagu noored omavahel, mitte nagu noorsootöötaja ja lapsed,” rääkis Kadri. Noored julgevad talle rääkida oma koolipäevast ning vajadusel ka nõu küsida. Omavahel saadi paremini tuttavaks omaalgatusprojekti kirjutades. See valdkond on ka Kadrile uudne, kuid koostööst sündis hea idee ning projekt sai ka toetuse. “Kirjutasime projekti, et saada noortele uued sussid. Põrandad on siin külmad ja jalad peavad soojas olema. Projektiga saadud sussid on soojad ning igaüks saab oma jalavarjud maitsele vastavalt disainida,” rääkis Kadri.
Noortele eeskujuks
Noortekeskusse sattus neiu tänu sõbranna soovitusele. “Ta teab, et mulle meeldib lastega tegelda ja soovitas mul kandideerida. Siin ma nüüd olen,” rõõmustas Kadri.
Kadril on peres veel kuus vanemat venda, seega on noortega suhtlemine ja suuremas seltskonnas töötamine talle harjunud asi.
Varem on Kadri osalenud aktiivse õpilasena kooli õpilasesinduse töös ning löönud kaasa Jõgeva linna noortevolikogus. Kadri ron seisukohal, et aasta pärast gümnaasiumi lõpetamist õppimisest vabaks võtta on mõistlik
“See on aeg, kus saad ennast paremini tundma õppida, oma oskusi ja teadmisi uutes olukordades proovile panna,” rääkis ta. Noorsootöötaja leiab, et kõrgkooli ei tasu minna ainult selle pärast, et midagi õppida. Endas peab kindel olema ning erialavalik peab rõõmu pakkuma.
Kadri kinnitusel on „noortekas” igati mõnus koht – saab teha seda, mis huvi pakub, aja maha võtta ning seada paika oma elus olulised asjad. “Mõned küll räägivad, et kui kohe pärast lõpetamist edasi ei õpi, siis jääbki minemata. Mina seda meelt küll ei ole. Hoopis vastupidi, just praegu on tunne, et see tahe muutub järjest suuremaks,” rääkis tüdruk oma kogemustest.
Ta õpib enda sõnul noortelt iga päev midagi uut. Tema kinnitusel on keskuses käijad heatahtlikud. “Nad on nii toredad, abivalmid ja lahked! Olin alguses meeldivalt üllatunud,” rääkis Kadri. Vahva on ka see, et noored ise märkavad, mis on vaja teha, ning kõik tehakse veel enne ära, kui Kadri on öeldagi jõudnud. Näiteks on pärast kokkamist toidunõud alati pestud ja prügi välja viidud. “Sellest olenemata lähtun põhimõttest, et teen alati kõike koos noortega, olen neile eeskujuks, mitte käskudejagajaks,” lisas ta.
Avastamisrõõmu jätkub
Noored ootasid keskuse taasavamist pikisilmi. Nüüd on jälle põhjust rõõmustada, kui leitakse mängude hulgast vanu tuttavaid, mida koos sõpradega taas avastada. Kõige populaarsemad oli enne ja on ka nüüd X-boksi tantsumängud. Pisut enne kella kolme jõudsid keskusse esimesed külastajad. Poisid kogunesid koroonalaua ümber. “Lisaks lauajalgpallile on see üks noorte lemmikustest. Kui koroonast küll saab, võib avada seina äärde kokku pandud pinksilaua,” jutustas Kadri.
Noorsootöötaja sõnul on suurem osa külastajatest need õppurid, kes pärast kooli bussi ootavad. Lisaks käivad ka mõned kohalikud ning lähiümbruse lapsed. On ka neid, kes siin näiteks enne õhtust trenni või huvikoolitundi koduseid ülesandeid teevad, aga põhiliselt tullakse ikka lõbusalt vaba aega veetma.
Noortejuhi sõnul meeldib talle, et ta saab maapiirkonna lastele tegevust pakkuda, et neil on koht, kuhu tulla. Kõik ei käi huviringis, aga noortekeskuses saab alati midagi põnevat teha. “Näiteks on populaarne söögitegemine. Selle juures minnakse nii õhinasse, et hakatakse ka kodus uusi retsepte ja nippe proovima,” rääkis Kadri naerdes.
Pärlid ühendavad
Kadri tõi lauasahtlist välja hunniku karpe, igaühes mitmes värvitoonis ja kõikvõimaliku kujuga helmed. “Neid on meil palju. Tehakse pärlitest loomi, käevõrusid ning kõrvarõngaid,” selgitas noorsootöötaja. Kadri on ka ise päris palju ehteid meisterdanud. “Isegi poisid löövad kampa ning teevad oma emadele kingituseks ehteid,” lisas ta.
Noored on talle ehete valmistamisel ka uusi oskusi ja võtteid õpetanud.
“Vaatasin imestusega, kuidas nad nii vilunult ja kiirelt pärliloomi tegema hakkasid. Küllap oli see neil juba eelmise noortejuhiga kätte harjunud,” muigas neiu.
MARGE TASUR
