Eduard Bornhöhe “Tasuja” on igapidi vana lugu. Kirjutatud on see 131 aastat tagasi, sündmused, mida seal kirjeldatakse, toimusid aga peaaegu seitsesada aastat tagasi. E-luger on seevastu ülimalt kaasaegne tehnikavidin. Selle vahendusel “Tasujat” lugedes tekib üsna omapärane ja mõneti vastuoluline tunne.
Usun, et neid inimesi, kes e-lugerit veel kordagi käes pole hoidnud, on Eestimaal endiselt palju. Laiuse raamatukogu lugejad on saanud möödunud neljapäevast saati selle uudisasjaga lähemat tutvust teha.
“E-lugerid said soetatud puhtalt kadeduse ajel,” ütles Laiuse raamatukogu juhataja Asta Leiten naljatamisi.
Nimelt luges ta kevadel Tartu Postimehest, et Tartu linnavalitsus eraldas Tartu linnaraamatukogule selle 98. sünnipäeva puhul kuue lugeri ostmiseks sihtotstarbeliselt 1000 eurot. No mis see maainimene kehvem on kui linnainimene, arvas Asta, ja asus koos teiste Jõgeva valla raamatukogutöötajatega lugerite ostuks raha taotlema: algul vallavalitsuselt ja siis Hasartmängumaksu Nõukogult. Mõlemad ütlesid paraku ära.
Paar nädalat tagasi avastas Asta Leiten aga Apollo raamatukaupluse kodulehelt info, et tavapäraste, enam kui sada eurot maksvate lugerite kõrval on müügile tulnud ka vaid 79 eurot maksvad. Nii soodsat hinda nähes tegi Asta kiire otsuse loobuda tuleva aasta Õhtulehe tellimusest ja soetada selle asemel kaks lugerit. Tänu sellele, et vallavalitsuse bussil oli niikuinii Tartusse asja, sai Asta kauba juba järgmisel päeval kätte.
Kõigepealt uuris raamatukogu juhataja lugereid ise ja leidis, et nende kasutamine on imelihtne. Olemuselt on see tema sõnul ju midagi mälupulga sarnast ehk andmekandja, millesse saab infot laadida. Ent erinevalt mälupulgast, võimaldab see infot ka ekraanile kuvada.
E-raamatuid laenutada ei saa
“Lastele pole üldjuhul üldse vaja seletada, kuidas lugerit kasutada, sest nad jagavad selle ise lennult ära,” ütles Asta Leiten. “Aga toime peaksid tulema ka eakamad inimesed. Ja just neil võib lugerist palju abi olla, sest selle ekraanil saab kirja ka kehvema nägemisega inimesele sobivaks reguleerida.”
Raamatukogu juhataja hinnangul on ka eakate inimeste hulka selliseid, kes arvuti või mõne muu infotehnoloogiavahendiga üldse kokku poleks puutunud, üsna vähe järele jäänud. Nii et e-luger ei peaks kelleski võõrastust tekitama.
“Mulle endale meeldib kahest lugerist just see väiksem,” tunnistas Asta. “Ma kujutan ette, kui mugav oleks sellise märkmikku meenutava asjaga reisile minna, olles sellesse enne mitu paksu raamatut laadinud.”
See, mida e-lugerist lugeda saab, on muidugi omaette küsimus. Praegu saab Eestis e-raamatuid nimelt ainult osta, mitte laenata. Ning isegi osta saavad neid ainult füüsilised isikud, mitte raamatukogud.
“Enne, kui raamatukogud e-raamatuid ostma ja lugejatele laenutama saavad hakata, tuleb riiklikul tasandil lahendada mitmed tehnoloogilised ja autoriõigusi puudutavad küsimused,” ütles Asta Leiten. “Kui palju see aega võtab, ei oska keegi öelda, ent me tahame, et meie valla lugejad e-raamatute laenutamise ajastuks valmis oleksid.”
E-lugereid ei müüda siiski päris “tühjana”, vaid nendega on kaasas teatud pakett ingliskeelset klassikalist kirjandust.
Klassikud tasuta
“Oma lugeritest leidsin näiteks Tolstoi “Anna Karenina“, Bronte “Jane Eyre’i”, Dickensi “Oliver Twisti” ja “David Copperfieldi”, Hugo “Hüljatud” jne. Isegi “Harry Potteri” filmiversiooni uuemate osade treilerid on olemas,” ütles Asta Leiten. “Ka eestikeelseid klassikateoseid, mille autoriõigused on vabad, st mille autori surmast on möödunud 70 või enam aastat, saab tasuta lugeritesse laadida. Eesti autoritest saab näiteks vabalt lugeda Tammsaare, Vilde, Bornhöhe ja Kitzbergi teoseid.”
Kellele klassikast ei piisa, see võib oma raha eest mõne kaasaegsema e-raamatu soetada ja seda laenatud lugeri abil lugeda. Tõsi, laenutada lugereid Laiuse raamatukogust lähiajal veel ei saa, sest kui kohalikud huvilised neid juba piisavalt “näppida” on saanud, lähevad need tutvumisringile valla ülejäänud nelja raamatukogusse — Vaimastverre, Siimustisse, Kuremaale ja Vägevale.
“Olles ise seadet kasutada proovinud, oskavad teised raamatukoguhoidjad paremini otsustada, kas riskivad ka oma raamatukogusse neid hankida või mitte. Küllap tuleb ka neil siis selleks raha leida raamatukogu enda vahenditest, sest valla tuleva aasta eelarve tuleb ilmselt niisama pingeline kui tänavune,” arvas Asta Leiten.
Laenutama hakkab ta lugereid siis, kui need tutvumisringilt Laiusele tagasi jõuavad. 21 päevaks, nagu Tartu linnaraamatukogus antakse, ta neid esialgu ilmselt välja anda ei raatsi, aga nädalaks ehk ikka.
Laiuse raamatukogu on varemgi e-pioneer olnud. Omal ajal avati seal näiteks Jõgevamaa esimene avalik internetipunkt. Nüüd näitavad nad siis teistele teed e-lugerite alal.
“Praegu on e-raamatud veel suhteliselt kallid, aga tulevikus, kui need odavamaks muutuvad ja kui ka laenutamisega seotud seadusandlikud lüngad täidetud saavad, on e-raamat nii lugejatele kui ka raamatukogudele hea võimalus soodsalt kirjandust soetada,” arvas Asta Leiten, lisades, et sisimas jääb ta ise siiski paberraamatu patrioodiks ning on veendunud, et see ei kao kunagi.
Mis aga Õhtulehte puutub, siis seda saab Laiuse rahvas ka tuleval aastal raamatukogus lugeda, ainult et leppida tuleb nädalavanuste numbritega. Asta Leitenil on nimelt kokkulepe Vaimastvere raamatukoguga, et nende Õhtulehed saadetakse pärast Laiusele edasi.
i
RIINA MÄGI
