Laiuse põhikooli 5. klassi õpilane Ranel Kase pälvis II üleriigilisel koolinoorte jutuvestjate konkursil “Kratilood” 5.–7. klassi vanuserühmas teise koha. Aktiivset poissi võib näha teatrilaval, laulmas, sportimas ja puutööd tegemas.
Ambla vallas Järvamaal Aravete kultuurimajas peetud etluskonkursil osales 54 koolinoort. Jutuvestjaid saabus kõikjalt Eestist, kõige kaugemad osalejad tulid Kihnu saarelt. Konkursil ei hinnatud seda, et tekst peab täpselt peas olema, vaid oluline oli loo võimalikult särav esitamine. Osalejad pidid olema head jutustajad ja esinejad, sest kostüümide ja muude lisavahendite kasutamine oli keelatud. Igal etlejal oli laval aega neli minutit, mille jooksul tuli jutustada kaks rahvalikku naljandit, muistendi või legendi.
Paus tuleks välja pidada
Lugudest esimene pidi olema esitaja kodukandi kohamuistend ja teine tingliku nimetusega “Vanaisa pajatus” ehk vanavanemate või vanemate sugulaste käest kuuldud vanaaegne jutt. “Teiste naljandid olid päris põnevad. Tähtsad on pausid. Kui tahad, et publik kuulaks, siis tuleb eelnevaid sõnu rõhutada ja enne olulist kohta paus teha. Näiteks kui ma Rootsi kuningast rääkisin, siis rõhutasin, et ta sai kuningaks juba 15-aastaselt. Oluline oli rõhutada sõna “juba” ja enne vanuse ütlemist paus teha,” meenutas Ranel võistlust.
Ta lisas, et samas läks üsna paljudel tekst meelest ja igas lauses öeldi “noh”. Hea jutuvestja selliseid vigu teha ei tohi. “Žürii liige Arlet Palmiste ütles, et sellise esinemise järel tuleb mul küll uhkelt Laiuse peal ringi käia. Pärast esimest blokki sain ka šokolaadi ja üks tädi ütles, et olen ta lemmik ja esinen nii hästi,” rääkis noor etleja.
Konkurssi korraldas MTÜ Aravete kultuuri- ja huviselts koostöös Ambla vallavalitsusega. Esitlusi hindas kolmeliikmeline žürii kooseisus teatriõpetaja Rahel Otsa, avaliku esinemise ja sõnakunsti õpetaja Virko Annus ning harrastusnäitleja ja lavastaja Arlet Palmiste. Võistlus toimus kolmes vanuseklassis: 1.–4. klass, 5.–7. klass ja 8.–10. klass.
Laiuse ja Karl XII
“Ma pidin võitlusel kaks lugu esitama, valisin naljandi ja teiseks kodukohamuistendi. Kodukohaloona rääkisin Laiuse kirikuaia pärnadest ja naljandiks oli lugu tuule ja päikese tülist,” sõnas Ranel. Poiss jutustas loo Karl XII-st, kes oma sõduritega ootamatult saabunud talve tõttu Laiuse ordulinnusesse peatuma jäi. Sõdurid käisid jahil ning suhtlesid kohaliku rahvaga. Aga peagi hakkas neil igav. Et sõdimisoskused ei kaoks, otsustas kuningas lumelahingu korralda. Nii ehitati lumest kindluse ja tulistati püssirohuga täidetud papist padrunitega. Pärast korraldati uhke pidusöömaaeg. Enne Laiuselt lahkumist istutas kuningas kirikuaeda kolm pärna.
“Üks on praegugi alles ja kümne mehega vast saab puu ümbert kinni võtta,” laiutas Ranel käsi. Poiss rääkis, et üldjuhul tal proosatekstide ja luuletuste õppimisele väga palju aega ei kulu.
“Tavaliselt loen teksti läbi, osa jääb kohe meelde, siis vaatan üle need kohad, mis hästi meelde ei jäänud. Proovin peast rääkida. Siis on näha, mida peab kordama,” ütles ta.
Seejärel esineb Ranel emale, kes kuulab ja vaatab poja etteastet ning jagab soovitusi ja kiitust. Koolis harjutatakse koos eesti keele ja kirjanduse õpetaja Helge Maripuuga. “Vahepeal on targem ka midagi muud teha ja siis värskema peaga tekst uuesti üle vaadata. Nii on näiteks ka inglise keele sõnade õppimisega, vahel on targem hommikul puhanud peaga eelneval õhtul õpitut korrata ja niimoodi saab asi palju selgemaks,” tõdes Ranel.
Tähtis on põnevus
Ranel on etlemisega tegelenud juba 1. klassist alates. “Küllap juba isegi lasteaias,” lisas poiss. Viienda klassi õpilane on osalenud erinevatel võistlustel ja konkurssidel. “Tavaliselt on mul seal päris hästi läinud. Olen saanud nii esimesi, teisi kui ka kolmandaid kohti,” teatas ta. Ranel on esinenud nii Jõgeval luulepäevadel Tuulelapsed kui ka Anna Haava luulevõistlusel. Poiss on pärjatud nii parima näitleja kui ka Pääsupoisi tiitliga. “Kandsin ette Juhan Liivi loo „Ilus suvepäev oli”. Loo mõte on selles, et ka väiksed heateod on olulised,” rääkis Ranel mõtlikult.
Noormees eelistab üldiselt humoorikaid proosapalu. Kuid iga õppimise juures ei tohi unustada põnevust. “Lugu ei saa lihtsalt lugeda, seda tuleb kõva häälega pidevalt harjutada, ainult nii saab heaks esinejaks ning lugu muutub põnevaks ja kaashaarvaks ning kuulajatele meeldejäävaks,” on noor etleja kindel. Õppimise ja etlemise kõrvalt jõuab Ranel veel korvpalli- ning kergejõustikutrenni. “Mulle meeldib väga sporti teha, olen praegu kergejõustikus maakonna meister,” sõnas poiss tagasihoidlikult.
Koolis läheb Ranelil hästi, õpib „neljadele” ja „viitele”. Rohkem tööd on küll inglise keele ja matemaatikaga, ent pingutades saab nendegagi hakkama. Lemmikained on loomulikult eesti keel, kehaline kasvatus ning ka tööõpetus. “Mulle puutöö meeldib, eriti autode meisterdamine. Kodus on mul omatehtud autosid juba terve kastitäis,” teatas noor meistrimees uhkelt. Kuid koolis on kõige toredam see, et saab sõpradega suhelda. “Ootan koolipäevi, sest siis näen sõpru, kes käivad kaugemalt kooli,” tunnistas poiss.
Lavahirmu Ranel enam ei tunne. “Esimeses klassis kartsin lavale minna, aga nüüd olen aru saanud, et ei ole midagi karta. Kui läheb sassi, siis mõtlen midagi välja ja lähen oma esinemisega edasi – sellest ei tohi ennast segada lasta. Tavaliselt pole mul suurel laval midagi sassi läinud,” sõnas ta. Ranel on osalenud ka lauluvõitlusel. Viimaselt solistide laulupäeval sai ta teise koha.
i
MARGE TASUR
