Praegune Laiuse õlemuuseumi hoone oli kunagi koolimaja. Läinud reedel kogunesid siin üle poole sajandi tagasi õppinud õpilased kunagist kooliaega meenutama. Elevust tekitasid vanaaegsete koolivihikute, tunnistuste ja fotode vaatamine. Sündmus pühendati Euroopa muinsuskaitsepäevadele.
Kantküla algkoolis haridusteed alustanud Anu Lippur hakkas Laiusel koolis käima alates viiendast klassist. „Kooli tulime esmaspäeval. Ööbisime kiriklas asunud internaadis. Teel koolist internaati saatis meid korrapidajaõpetaja. Koju läksime pärast laupäevaseid tunde. Meie klass kuulutati komsomoliklassiks, mis tähendas, et kõik pidid astuma kommunistlikuks nooreks. Paljudele oli see vastumeelne. Pääsu polnud aga isegi kirikuõpetaja pojal,“ meenutas Lippur.
„Seoses kooliga tulevad mulle ennekõike meelde tahvel, tahvlikepp ja kaart seinal,“ ütles Ülle Koppel, kes tuli Laiusele kooli 1961. aastal. Tema sõnul juhtus koolis ka naljakaid lugusid. „Õppisime kaheksandas klassis, kui nägime aknast, kuidas libises ja kukkus maha kooli direktor Kikas. Juba vanem mees, kellele meeldis kaabut kanda. Hakkasime naerma, mitte küll koolijuhi pilkamiseks, vaid juhtum ise oli naljakas. Karistuseks pidime terve tunni püsti seisma.“
Mõttevahetusel oli ka Ülle Koppeli õde Mall Kortspärn, kes märkis, et taaskohtumised aitavad kunagisi koolikaaslasi taas lähedasemaks muuta.
Kunagine õpilane Ivo Helm rääkis, et omal ajal toodi kogu Eestis eeskujuks kaunist ja taimederohket Laiuse kooli aeda.
„Jalgpalliplats oli aga sellises mõõdus, et mõnel meeskonnal tuli sinna pääsemiseks oodata, kui teised võistkonnad ära mängisid,“ ütles ta.
Ammuse ja tänase koolielu erinevuse üle arutades arvati, et praegustel õppuritel ei tule kodus nii palju tööd teha kui kunagistel. Vanasti aitasid lapsed kodus aeda ja põldu harida, hoolitsesid kariloomade eest. Tänaseid õppeprogramme peeti aga võrreldes aastakümnete tagustega põhjalikumaks. „Vanasti tuli õpilastel mitmeid nädalaid sügisel kolhoosipõldudel töötada,“ lausus Ivo Helm.
Mõttevahetusel osalenud kauaaegne Laiuse kooli õpetaja ja kultuuriedendaja Epp Järv oli kaasa võtnud koolielu tutvustavaid dokumente 20. sajandi algusest. Ta näitas oma vanaonu Jaan Lassmanni (1881–1911) Tartu õpetajate seminari tunnistust.
„Hinnetel oli siis teistsugune tähendus kui praegu. Näiteks „kolm“ oli hää, „viis“ aga üli-väga hää.“
Epp Järvel oli kaasas ka oma isa Jüri Pastaruse (1904–1993) loodusõpetuse konspekt Riias asunud Saksa gümnaasiumi päevilt. Tulevane kooliõpetaja, orelimängija ja koorijuht Pastarus oli õpetajate jutu kirja pannud perfektse käekirjaga, joonistanud püüdlikult ja andekalt taimi, loomi, inimese kehaosi.
Mõttevahetusel osalejad ütlesid tunnustavaid sõnu Laiuse õlemuuseumile. „Kui mul käisid külas esimesed õpilased Aseri koolist, siis külastasime ka õlemuuseumi, kus Alice Hansing korraldas õlekunstiteemalise õppepäeva,“ ütles Epp Järv.
Ühiskonnaõpetuse tunni raames olid hariduseluteemalist vestlusringi kuulamas ka Laiuse Jaan Poska põhikooli üheksanda klassi õpilased ja õpetaja Aivar Roosiõis.
„Tagasiside on ülimalt positiivne. Kunagistele õpilastele on meie maja alati avatud ka klassikokkutulekuteks. Hinnakem haridust ja kooli, kui loodud keskkonda õppimiseks,“ ütles Laiuse õlemuuseumi eestvedaja Leina Kreek.
JAAN LUKAS
