|
|
Laiuse mäele suusakeskuse rajamise idee on teostumisele sammukese lähemale jõudnud: Jõgeva Vallavalitsus võttis möödunud nädalal vastu kolme keskuse alla jääva kinnistu detailplaneeringu. Kui asjad sujuvad, saab Laiuse mäel slaalomit sõita juba tuleval talvel. |
Vilina külas asuvaid Laiusemäe kinnistut ja kaht erineva katastritunnusega Linnu kinnistut hõlmav detailplaneering, millega saab praegu tutvuda Jõgeva valla kodulehel ning 22. märtsist kuni 5. aprillini ka Jõgeva valla kantseleis ja Laiuse raamatukogus, näeb ette, et Laiuse mäele rajatakse slaalominõlv koos suusatõstukite ja lume valmistamise süsteemiga ning puhkeala koos teenindushoonete ja parklaga. Laiusemäe kinnistu kuulub Jõgeva vallale ning Linnu kinnistud Hardi Perkile ning kõik kolm kinnistut on antud kümneks aastaks rendile MTÜle Laiusemäe Arenduskeskus, mille juhatajaks on samuti Hardi Perk.
Tema sõnul on suusakeskuse senine arendustegevus tuginenud Euroopa Liidu poolt maaelu toetamiseks käivitatud Leader-programmist mullu saadud 819 000 kroonile, millele Jõgeva vald lisas 150 000-kroonise omaosaluse. Saadud raha eest tellitigi kõigepealt OÜlt Manglusson detailplaneering. Raha, mida saab kasutada kahe aasta jooksul, jäi ka lumetamissüsteemi rajamiseks, lumekahuri soetamiseks ja elektrivarustusega liitumiseks.
„Selleks, et lumekahuri tööle panna saaks, tuleb süvendada Linnu kinnistul asuvat tiiki, rajada selle kõrvale kaev, varustada see pumbaga ning ehitada välja maa-alune torustik, mida mööda vesi kaevust mäe peale jõuab,” ütles Hardi Perk.
Lumetamissüsteemi, mis läheb maksma umbes pool miljonit krooni, kavandamisel võeti appi Soome firma, kellelt kavatsetakse osta ka lumekahur. Elektrivarustusega liitumise eest küsib Eesti Energia 300 000 krooni.
Miljonivaade
Leader-programmist taotleb Laiusemäe Arenduskeskus Jõgevamaa Koostöökoja kaudu raha tänavugi, ent ainult sealt saadavate summade najal pole kõike kavas olevat võimalik teoks teha. Aga plaanid on arendajatel päris suured. Esimeses järjekorras vajab suusakeskus tõstukit, parklat ja administratiivhoonet. Tõstukeid on mäele tegelikult kavandatud lausa kaks: üks lastele mõeldud laskumisnõlvale (sellega saab teha
„Jõgeva ümbruses polegi praegu sellist vabaõhulava, kuhu näiteks tuurikontserte tuua,” ütles Hardi Perk. „Nii et lava peaks ennast enam-vähem ära majandama. Lisaks sellele avaneb nii hotell-restoranist kui ka vabaõhulavalt suisa miljonivaade vooremaastikule ja Jõgeva linnale.”
Tänu kämpingule, hotell-restoranile ja vabaõhulavale on rahval tulevikus Laiuse mäele asja ka suvel ning see tagab keskusse tööle võetavatele inimestele — neid saab olema loodetavasti kuni paarikümmend — aastaringse töö. Selleks, et autoga mugavam kämpingu, hotell-restorani ja vabaõhulava juurde pääseda oleks, on plaanis laiendada Laiuse alevikust Laiuse mäele viivat teed. Algselt oli plaanis rajada sinna Jõgeva-Mustvee maanteelt uus otsetee, ent see läinuks Hardi Perki sõnul tänamatult kalliks.
Pikim laskumine
Kui Leader-programmist tänavugi raha saadakse, on MTÜl Laiusemäe Arenduskeskus plaanis katta kogu ala ehitusprojektidega, st tellida elektrisüsteemi, veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi, maastikualade, tee laienduse ja rajatiste projektid. Tõstuki soetamine ei mahu paraku ka tänavusse Leader-projekti. Ilma selleta pole aga võimalik tuleval talvel suusakeskust käivitada. Tõsi, suusatajaid, lumelaudureid ja kelgutajaid käib Laiuse mäel praegugi ja tänu sellele, et Kuremaa terviseradu hooldav rajatraktor sel talvel korduvalt ka Laiuse mäe nõlva silumas käis, olid seal mäest allasõitmiseks päris head tingimused, ent täisvarustuses nelisada meetrit mäest üles marssida on siiski üpris tüütu. Aga potentsiaal on Laiuse mäel suur: kõrgustevahega sinna kavandatav laskumisnõlv hiilata ei saa, küll aga saab seal teha Eesti pikima laskumise. Eriti hästi sobib Laiuse mäe lauge nõlv algajaile mäesuusatajatele. Liiatigi saab Laiuse mägi olema päris suure piirkonna peale ainus koht, kus mäesuusatamist harrastada. Tulevikus on Hardi Perki sõnul plaanis mäele rajada veel suvebobirada: seda juhul, kui õnnestub üks kavandatavatest suusatõstukitest ka bobisid üles vedama panna.
„Laiusemäe Arenduskeskus on avatud huvitatud ja investeerimisvõimeliste ettevõtjate koostööpakkumistele,” ütles Hardi Perk. „Laiemas perspektiivis on Laiuse mäel tegemist ju ikkagi ettevõtlusega ning sellesuunaliste projektide jaoks raha taotledes tuleb arvestada vähemalt viiekümneprotsendilise omaosalusega. Sellist raha pole MTÜl kusagilt võtta. Juba tänavuse projekteerimistegevuse juures eeldatakse 50-protsendilist omaosalust, nii et koostööpartnerite leidmisega on meil üsna kiire.“
Kaheksa aasta eest asutatud Laiusemäe Arenduskeskuse tegevus aktiviseerus Hardi Perki sõnul mullu tänu sellele, et MTÜ ja valla esindajad eelmise maavanema Aivar Koka initsiatiivil ühiselt aru pidama hakkasid, kuidas mäe arendamisega edasi minna. See arutelu viis otsuseni, et vald toetab omaosalusega MTÜ algatatavaid Leader-projekte.
„Laiuse mäel suusa- ja puhkekeskuse käivitamine toob aga kasu mitte ainult Jõgeva vallale, vaid ka linnale ja siinsele ettevõtluskeskkonnale: väga paljud Laiuse mäele tulijad satuvad ju üksiti Jõgevale, eriti juhul, kui nad bussi või rongiga siiakanti saabuvad,“ ütles Hardi Perk.
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu toimub Jõgeva vallavalitsuses 19. aprillil kell 16. Hardi Perki sõnul pole suusakeskuse rajamine senini kelleski avalikku vastuseisu tekitanud, küll aga loodab ta, et inimesed, keda suusakeskuse rajamine kuidagi puudutab, konstruktiivseid ettepanekuid ja asjalikke märkusi teevad.
iii
RIINA MÄGI
