Laiuse Jaan Poska põhikooli viienda klassi võistkond saavutas maakondlikul õpioskuste olümpiaadil esimese koha. Sügisel pistavad nad rinda teiste Eesti maakondade parimate õpilastega.
Võistkonna liikmed Saale Mägi, Piia Šott, Laura Ratassepp, Rasmus Randoja ja Karl-Andreas Kütt rääkisid, et õpioskuste olümpiaadil tuli pea igas aines tubli olla. Ülesandeid oli nii inimese- ja loodusõpetusest, matemaatikast, eesti keelest, kirjandusest kui ajaloost. “Õpioskuste alla on justkui kõik põhiolümpiaadid kokku pandud ning saab raamatuid vaadata,” selgitas Rasmus.
Kasutada sai tahvelarvutit, teatmeteoseid
Vastuste otsimiseks olid õpilaste käsutuses tahvelarvuti ning teatmeteosed. Rasmus lisas, et iga teemaga tegelemiseks oli aega pool tundi. Meeskonnaga oli see noortele esimene olümpiaad. Rasmus, Piia ja Saale olid küll varem osalenud matemaatika olümpiaadil. “Meeskonnana on kergem – kui ise vastust ei tea, siis saad kohe küsida. Kui ainult ise võistled, siis jääbki küsimus vastuseta,” arutles Rasmus.
Viiendike kinnitusel tasub meeskonnana olümpiaadil osaleda. Nii õpib tundma ja kasutama uusi ja huvitavaid raamatuid, saab sõprust turgutada ning õpitakse üksteist paremini tundma. “Saime teada, mis on meie tugevused ning panime need oskused tööle,” märkis Saale.
Karl-Andreas rääkis, et kõige kergem ülesanne oli Läänemere-äärsete riikide nimetamine. Neid teadis poiss isegi peast, ent ülesande vastust ei loeta õigeks, kui õpilased ei lisa juurde allikat, kust nad info leidsid. Karl-Andreas märkis, et tal ei ole just kõige parem käekiri ning ülesandes loeti Norra valeks. “Kirjutasin Norra ja pealinna Oslo, aga mu S meenutab R-i, küllap nad lugesid Orlo valeks,” naeris poiss.
Tööjaotuse peab varem läbi mõtlema
Tööjaotus oli meeskonnal juba enne olümpiaadi läbi mõeldud. Näiteks oli kokku lepitud, et arvutist otsib ja vastuseid kontrollib Karl-Andreas. Lisaks arvutile uurisid tüdrukud ka atlasi, entsüklopeediaid ja sõnaraamatuid.
Õpilased olid oma edust esialgu üllatunud. Nad ise arvasid, et jäävad viimaseks või eelviimaseks. Laura selgitas, et inimeseõpetuse anagramm oli paras pähkel. “Pidime teistest sõnadest leidma inimeseõpetusega seotud sõnu, aga sealt leidis ka kõike muud,” tõi Karl-Andreas välja.
Matemaatikas pidid Rasmus ja Karl-Andreas ühes ülesandes otsima raamatust kuulsate inimeste vanused ning need ümardama. Kuid poiste sõnul oli see nende jaoks uus teema. Laura ja Piia läksid enda hinnangul alt ajalooliste sündmuste ajateljele kandmisega. Tüdrukud tegid küll ajatelje ja kandsid kõik tähtsamad punktid peale, ent kuude nimetusi ei kirjutanud.
Kõik vastused pole alati just õiged
Rasmus sõnas, et pärast olümpiaadi teiste võistkondadega rääkides tundus, et teistel läks palju paremini – nii mõnigi oli kõigile küsimustele vastused leidnud. “Nagu näha, ei tähenda kõik vastused alati õigeid vastuseid,” võttis Karl-Andreas teema kokku.
Samas tunnistavad noored, et tegid enne olümpiaadi palju tööd ja nägid vaeva. “Õppisime ja harjutasime, õpetaja Helge Maripuu tegi meile töölehti, looduseõpetuse tunnis käisime raamatukogus, uurisime entsüklopeediaid ja vaatasime, mida saab internetist otsida,” loetles Karl-Andreas. Noored nentisid, et tegelikult olid nad valmis pingelisemaks võistluseks. “Saime aru, et kõike ei peagi teadma, vaid vastuseid saab ka teatmeteosest,” lausus Laura.
Piia kinnitas, et võistkonnaga on hea olümpiaadile minna, sest tunne on kindlam ja tugevam. Saale aga tunneb uhkust oma meeskonna üle. “Arvasime, et oleme nõrgemad kui teised, aga pole,” rõõmustas ta.
Enne sügisest lõppvooru lubasid õpilased rahulikult võtta ning suve nautida. “Kõik head asjad saavad nii kiiresti läbi,” rääkis Karl-Andreas ja lisas, et suvel peab ikka puhkama. Poiss tunnistas, et riiklik voor on küll raskem, sest seal võistlevad parimatest parimad, ent tema hinnangul kaheksa parema hulka peaks Laiuse õpilased ikka mahtuma.
MARGE TASUR
