Laiuse Jaan Poska põhikooli viis kaheksanda klassi õpilast võtsid ette uurimusliku avastusretke noortekirjandusse. Kaks õpilast, Eveliis Väljaots ja Kaur Rihard Grauen, kutsuti kirjanduse olümpiaadi üleriigilisse lõppvooru.
Laiuse põhikooli õpilaste Tanel Lillemäe, Eveliis Väljaotsa, Kaur Rihard Graueni, Kerli Vingi ja Aron Alandi sulest valmisid arutlevad kirjandid. Tanel Lillemäe selgitas, et igal osalejal tuli välja valida kaks kuni kolm raamatut, need põhjalikult läbi töötada, leida sarnased teemad ning neid kirjandis käsitleda. Eveliis märkis, et tööprotsess erines tavapärasest raamatu lugemisest. “Rohkem tuli pöörata tähelepanu detailidele – leida üks teema, mis neid kõiki seob,” lausus neiu. Noorte kirjandushuviliste sõnul jäid esmalt silma raamatute peategelased. Lisaks tegelasele tuli tähelepanu pöörata nende muredele ja elulistele küsimustele. “Raamatute ühisest teemanurgast lähtuvalt panime kirja oma mõtted,” rääkis Tanel. Eesti nüüdiskirjanduse võrdlemisel olid noorte lugemisvalikus näiteks “Apelsinitüdruk”, “Sukk ja saabas”, “Vabanemine”, “Nullpunkt”, “Must vares”, “Mängult on päriselt” ning “Ära armasta mind enam”, “Eikeegi eikunagi eikusagil”, “Kuidas elad, Ann?”, “Kuristik rukkis”, “Eilset pole olemas” ja “Teraspoiss”.
Kuigi 8. klassi õpilastest võttis kirjandusliku teekonna ette viis noort, haaras nende eeskujul teisigi klassikaaslasi lugemistuhin. Palavikulise innuga on noored raamatulehti sahistanud juba mullu sügisest. Taneli sõnul oli raamat kaaslaseks nii kodus kui koolis. Eveliis märkis, et tööhoog ei raugenud ka vaheajal. Tabava arutlusteema leidmiseks tuli teha mitu kuud tööd. “Niisama üldist juttu kirjutada ei saanud,” rõhutas Eveliis. Enda ja oma sõprade näitel kinnitavad noored, et neile meeldib lugeda. Värskel noortekirjandusel hoitakse silma peal nii interneti raamatupoes kui kooli raamatukogus.
Iga laps on väärtus
Kirjandusmaailmas rännates avastasid noored ennast eakaaslaste seikluslikus ja saladuslikus maailmas, mis põimub läbi nii armastusest, lootusetusest, pettumusest ning valusatest õppetundidest. “Minu loetud raamatutes käsitleti 21. sajandi laste ja nende vanemate probleeme – lapsed vajavad rohkem hoolt! Osad vanemad töötavad välismaal, lapsed jäävad üksi koju ja peavad hakkama saama. Teistel noortel tuleb toime tulla alkohoolikutest vanematega – ka nemad on hoolitsuseta ja üksi,” juurdles Tanel. Noormees tõdes, et head lahendust raamatutes ei leitudki: kes läks lastekodusse, kel jätkus elu samamoodi. See on reaalsus ja üht imetabaselt toimivat võluvitsa polegi. “Kui 21. sajandi elu tegelikkus ongi nii masendav, siis näen väljapääsu ühes: noorteraamatud peaksid kuuluma tulevaste lapsevanemate kohustusliku kirjanduse hulka,” arutles poiss.
Tanel rääkis, et meil on vaja taastada eestlastele juba ammusest ajast omane inimesearmastus. “Vastasel juhul me hävime, meid on niigi vähe ja iga laps on oluline,” on poiss veendunud. Kaur Rihard Grauen vaagis olukorda kodu, kooli ja erivajadustega laste teemal. “Noori iseloomustab mässumeelsus, soov maailma parandada ja iseseisvat elu elada,” tõi ta välja. Teisalt tuleb noortel Kauri hinnangul olla valmis ebaõnnestumisteks. “Vähese elukogemuse tõttu kukkusid kõik noored oma ettevõtmistes läbi, kuid naasid juba kogemuse võrra rikkamana koju tagasi,” rääkis Kaur raamatu tegelaste elulistest õppetundidest.
Enda äratundmine
“Raamatu tegelased näitavad, kuidas noor peab ise hakkama saama, olema tegus ja töökas,” jutustas Eveliis. Aron rääkis, et kogu käsitletud kirjanduse juures oli oluline seostamine enda eluga. Poistest meheks sirgumise teema võttis vaatluse alla Aron. “Igast poisist saab mees isemoodi ja omal ajal. Vanusest see ei sõltu, tähtis on kujunemisprotsess ja saadud kogemus. Kõige tähtsam on endale oma vigu tunnistada,” jagas noormees julgustavaid õpetussõnu.
Eveliis sõnas, et noorel on sirgudes ja kujunedes vaja märgata teisi ning väärtustada iga inimest enda ümber. “Omanäolisus rikastab maailma. Usaldus tuleb ära teenida. Aidata saab ainult seda inimest, kes abi vastu võtab ja iseendale seda vajadust tunnistab. Inimestena oleme tihtipeale isekad ja arvame, et kui kellelegi midagi head teeme, peame selle ka tagasi saama ega mõista, et teistele head tehes hoopis iseendale lähemale jõuame,” mõtiskles Eveliis.
Kerli märkis, et noortel tasub unistada, see on kõigile inimestele lausa kohustuslik. “Unistada on hea, unistada tuleb suurelt, siis lähevad need täide ja saavad tegudeks,” sõnas Kerli. Arutleva kirjandi kirjutamises ning olümpiaadiks valmistumisel oli ka törts praktilist poolt. Viis kirjandusanalüüsi on ka noorte kohustuslikeks loovtöödeks. Noorte sõnul on see igati kasulik: kirjanduse uurimine ja ise kirjutamine arendas ühelt poolt silmaringi, teisalt sai osaleda üleriigilisel olümpiaadil ning kolmandaks on nad valmis oma avastusi mais loovtöö esitlusel kaitsma. “Õppisime arutlevat kirjandit kirjutama. Seda on hea harjutada, sest järgmisel aastal põhikool lõpetades peame seda oskama,” lisas Eveliis.
Pole õigeid vastuseid
EveliisVäljaots ja Kaur Rihard Grauen rääkisid, et üleriigiliseks eesti kirjanduse olümpiaadiks valmistumisel tuli läbi töötada erinevad katkendid nii Mehis Heinsaare, Mann Loperi kui Kristiina Ehini loomingust. Olümpiaadil pidid noored kolme ja poole tunniga analüüsima eesti kirjandust, võrdlema luuletusi, teadma kirjanduslikke mõisteid, tundma vanasõnu ning Contra luuletuse põhjal juurdlema eestluse olemusest.
Näiteks oli tähtristsõnasse peidetud 16 ulmekirjanduse žanrinimetust. Eveliis naeris, et leidis küll kõik üles, ent pole kindel, kas need ka õiged olid. Küberpunk ja maagiline realism on ainult paar stiilinäidet. Teistelgi olümpiaadidel osalenud Eveliis nentis, et kirjanduse olümpiaad on teistmoodi – siin ei saa lihtsalt küsimustele vastata, vaid peab olema loominguline ja ise mõtlema. Samas peab igaks olümpiaadiks valmistuma, olgu selleks siis bioloogia või eesti keel. “Tuleb olla kursis aktuaalsete teemadega – kõike seda koolitunnis ei õpi,” märkis Eveliis.
Kaur Rihard muheles ja sõnas, et enne kirjandusolümpiaadiks valmistumist ei mäletagi, mida ta viimati vabatahtlikult luges. Kuid nüüd on poisil käsil olümpiaadilt kingituseks saadud Jim Ashilevi “Kehade mets”.
Eesti kirjanduse olümpiaad toimub nelja aasta järel, seda korraldab Tartu ülikool. Osalejad on jaotatud kolme rühma: 7.–8., 9.–10. ja 11.–12. klasside õpilased. Eelvoorus kirjutavad noorema vanuseastme õpilased arutleva kirjandi ning keskmise ja vanema rühma õpilased uurimistöö; selle põhjal pääseb lõppvooru 30 õpilast. Noored viibisid Tartus kaks päeva. Esimesel päeval tutvusid nad Tartu linnaga ning lõpetasid päeva piduliku õhtusöögiga, teisel päeval asuti aga ülesandeid lahendama.
: MARGE TASUR
