Aednike tööhooaeg on ammu alanud. Seemned on mullas ja aknalauad rohelise all lookas.
„Põhiline rabelemine algas juba märtsi alguses,“ ütles Laiuse Aiandit pidava osaühingu Mairoos juhatuse liige Lauri Laaser.
Mis on uut, mis tänavu teistmoodi ja moes, rääkis aiandis agronoomiapoolega tegelev Ülle Laaser: „Sel aastal loodame pakkuda 100 erinevat petuuniasorti. Eelmisel aastal püüdsime ka, aga siis päris sajani välja ei jõudnud.
„Petuunia on kõige õiterikkam ja lopsakam suvelill, mis õitseb terve suve. On neid, kes taluvad varju, neid, kes tahavad poolvarju, samuti päikeselembeseid. Võib amplisse panna või peenrasse istutada. On aretatud igasuguseid uusi värve. Kolm aastat tagasi tuli tume, heledate täppidega ‒ nagu öötaevas. Nüüd on täpiliste õitega sorte juba viit värvi. Kahe nädala pärast peaks enamusel juba õied näha olema.
Jõgeva inimestel oli võimalus meie petuuniaid vaadata Huntfood´i söögikohtade juures, kiirtoidukohas olid amplid ja Saksa pubi juures rõdukastid. Need olid meil ettekasvatatud petuuniad mille eest väga hästi hoolitseti.“
Laiuse aiandis on kõrghooajal umbes 600 m² „õitsvat pinda“.
Sel aastal on lillehuviliste jaoks uued veereservuaariga lillepotid ja kastmisgeel, mis aitavad hajameelsematel inimestel lilli amplis kasvatada. Siis ei nõua taimed igapäevast kastmist.
Roosid poogitakse kohalikule alusele
Kui sada liiki on petuuniaid, siis aiandis on kokku üle kahesaja taimesordi ja liigi, mille hulgas on raudürdid, bellargoonid, randtärnikud, fuksiad, nelgid ja paljud teised põnevad taimed.
„Seemnest külvatavaid taimi külvame ise, või on nad juba soojemates paikades külvatud. Võõrasemad külvatakse Hollandis, siia jõuavad tihedad kassetitaimed, meie istutame nad laiali. Võõrasemade uued sordid on üheaastased, külvatakse varakevadel ja samal aastal õitsevad,“ rääkis Ülle Laaser.
„Müüme ka kodu- ja välismaiseid roose. Eesti roosid on Laaser Ferdinandi aluse peal ja Eesti okstest silmatud ja küllaltki elujõulised. Meil on oma klientuur, kes on neid aastaid ostnud. See on niisugune kibuvits, mille ta metsast leidis ja mida valiku teel parandas. Ferdinand oli Kurista aiandi rajaja ning Laiuse aiandi praeguse peremehe, Lauri Laaseri, vanaisa. Varem kasvatatigi lõikeõisi. See oli kõige tulusam äri,“ tutvustas Ülle ettevõtte traditsioone.
Kui lilled meeldivad, aga ise näppe mullaseks teha ei taha, võib lasta Laiusel kas kodust kaasa võetud lillepotti või mistahes muusse sümpaatsesse anumasse aiandis sealt ostetud lilled koos õige mulla, mõistliku koguse pikatoimeväetise ja kastmisgeeliga ära istutada. Vast istutatud taim kastetakse kohe ka ära ja omanikul tuleb lillepott vaid õigesse kohta paigutada. Muidugi võib ka aiandist poti osta.
Ka peab Laiuse aiand lillehotelli. „Istutame lilled ostja anumasse või siit ostetud potti. Aga kui ilmad on veel külmad, saame taimed siia jätta. Taimed võtab kasvuhoones juba hoo sisse ning kui on väljaviimise aeg, ja neid natuke karastada ka, lähevad nad väljas ruttu väga ilusaks. Jääb see külmaga vindumise või väljamineku oht ära,“ rääkis Lauri Laaser.
Maasikaseemnest õitsemiseni viie kuuga
Laiuse aiand ei kasvata mitte ainult ilu-, vaid ka toidutaimi. „Me müüme ka meristeempaljundatud maasikataimi. Taim paljundatakse juureotsast ehk kasvukuhiku rakkudest, kus ei ole viirused ja bakterid veel taimele kallale jõudnud, aga DNA-materjal on juba olemas, laboratoorsetes tingimustes toitelahusel. Ostame selle protsessi tulemuse laborist. Kui algtaimed on sordiehtsad, on neil taimedel kohe teine elulust, nad on terved, jõulised ja annavad kohe tiheda taime,“ selgitas Lauri Laaser.
Laiuse aiand pakub ka seemnest kasvatatud maasikaid. Need õitsevad ja annavad pidevalt saaki, kui pikatoimelist väetist panna. Sorte on juba kümnete kaupa, on roosade õitega ja isegi topeltõielisi. Seemnest kasvatatud maasikataimel kulub viis kuud, et õied külge saada.
„Nende suuremat levikut takistab eelkõige kallis hind. Välismaalased külvavad ja saadavad meile külvitaime juba üsna kalli hinnaga. Kui õnnestub tehnoloogiat natuke mudida, ehk saame hinna veidi soodsamaks,“ valgustas tulevikuplaane Ülle Laaser.
„Oleme hakanud ka viinamarju kasvatama. Meil on kaks maja viinamarju täis ja augustis peaks meie viinamarjad Pae poes müügil olema. Mullu käisime esimeste marjadega küüslaugufestivalil ja Palamuse väljanäitusel. Eesti viinamari on väga magus. Kasvatame magusat ja külmakindlat Fabelit, mis on kergelt maasikamaitseline ja väga magusat Summer Sweeti, mis annab suurt saaki juba kolmeaastastel põõsastel ja veel mõnd teist sorti,“ ütles Ülle Laaser.
Käes on salati ja füüsali külvamise aeg
Ka Eesti Taimekasvatuse Instituudis on kevad ammu käes. „Siin on Vartod, mille oleme kasvatanud maamessil müümiseks,“ osutas agronoom Evel Somelar ühtlastele tomatitaimedele ETKI kasvuhoones.
„Tavaliselt me taimi eriti ei müü, kasvatame pigem enda tarbeks, aga neid, mis seemnekasvatusest üle jäävad, oleme müünud küll. Maamess on selles mõttes erand. Kuidagi peame end seal ju põnevaks tegema,“ selgitas ta.
Somelari sõnul on mõistlik taim ise ette kasvatada, kui soovitakse kindlat sorti. „Turul võiks kaupmehe käest küsida, mis tal on, et mitte kiusatust tekitada. Kuigi lihtsalt eksitusegi eest pole ju keegi kaitstud. „Endal on siiski üpris keeruline kasvatada. Isegi akna peal kipub tekkima valguse puudus, siis hakkavad taimed liiga pikaks venima.
„Paprikad, porrud ja baklažaan peaksid juba ammu mullas ja praegu juba üleval olema. Veel ei ole hiljaks jäänud kurkide ja kõrvitsaliste ettekasvatamine. Kasvuhoonesse võib juba panna rediseid, nemad ei taha pikka päeva. On ka neid sorte, mis kannatavad pikka päeva, aga meie oma sort on tahab kindlasti lühikest. Kui redis õiges küpsuses ära koristada ja õhukindla nõuga külma panna, saab teda veel päris kaua tarvitada.
Salatit ja füüsalit saab veel praegu külvata. Maitsetaimedest saab ette kasvatada basiilikut ja sidrunheina. Melonilaadsed ka, aga need on üsna pirtsakad. Melon kardab liigset õhuniiskust,“ ütles Eve Somelar.
ANDRA KIRNA
