Tartlannat Laine Pukki teatakse nii viljaka tegevkunstniku kui ka kauaaegse Tartu Lastekunstikooli õpetajana. Kaks nädalat tagasi avas Jõgeva lähedalt Õunalt pärit kunstnik ja kunstipedagoog Jõgeva kultuurikeskuses oma kodu- ja kodupaigateemaliste taieste näituse.
Möödunud aastal täitus Laine Pukil kaheksakümnes aastaring ning sel puhul sai Tartus ja Tallinnas näha tema mahukaid isikunäitusi. Kui Jõgeva kultuurikeskus tänavu soovi avaldas, et Laine Pukk oma loomingut ka siin, oma lapsepõlvemail näitaks, oleks olnud üsna lihtne mulluste näituste jaoks juba korraliku vormistuse saanud tööd siia tuua ja üles riputada. Laine Pukk ja tema kunstnikust poeg Aapo Pukk (tema ongi ema Jõgeva-näituse kokkupanija) otsustasid minna siiski teist teed ning tuua siinsele rahvale näha Laine Puki koduteemalised maalid, graafilised lehed ja joonistused, mida laiem avalikkus senini näinud pole.
Laine Puki näituse “Kodupaik” avamisele kogunenud rohkearvulise publiku hulgas oli kunstniku sugulasi (osa neist elab Jõgevamaal), kunstisõpru Tartust ning teisi, kes Laine Puki kunstniku- või pedagoogitalendist lugu peavad. Ehkki hea kunst, nagu öeldakse, lahtirääkimist ei vaja, oli näitust koos autori selgitustega siiski palju huvitavam vaadata. Kõige pikemalt peatus kunstnik oma kodutalu, Mälgo talu kujutava pildi juures.
Sealt on tal nii ilusaid kui ka kurbi mälestusi. Sõja ajal nägi ta seal mitu korda rinde üleminekut. 1941. aastal aeti kogu küla rahvas rinde lähenedes metsa pakku ja ühe kõrgema puu otsast jälgiti, mis külas toimub. Laine Pukk mäletab, kuidas vahimees teada andis, et Mälgol on puhkenud tulekahju. Eriti suur mure oli perel vanaisa pärast, kes oli keeldunud metsa tulemast ning jäänud koju uue elumaja keldrisse. Talu laut ja tall ning enamik loomi hävinesidki, ent vanaisa jäi õnneks ellu. Kui metsas olnud pereliikmed koju naasid, tuli neile vastu kõrbenud harjastega siga.
Naeratus tuletas meelde
“Ka minu lapsepõlvesuved möödusid enamasti Mälgol,” lisas Aapo Pukk. “Tollal elasid seal ema õde Silvi ja vanaema õde tädi Ida. Silvi poja Kallega korraldasime me koduseid spordivõistlusi ning käisime Vaimastveres kaalikaid kõplamas ja heinapalle tõstmas. Nii et elu esimese palga teenisin ma Jõgevamaal.”
Ringkäik näitusel kujuneski omapäraseks tagasivaateks Laine Puki perekonnaloole ning kunstnikuks ja kunstipedagoogiks kasvamise loole. Kunstnikuna pole ta kunagi üle ega ümber saanud inimese jäädvustamisest. Nii mõnigi kord kasutas ta modellina sugulasi. Mõni kunagi talle poseerinu oli ka näituse avamisel, näiteks kunstniku poolõde Totti ja teise poolõe tütar Kadri. Vaatamata aastate möödumisele olid modellid maalide-joonistuste järgi äratuntavad.
Tore kõrvalepõige tuli Laine Puki näitust tutvustavasse juttu siis, kui ta publiku seas äkki kunagise kooliõe Linda Hanseni ära tundis.
“Kui ta naeratas, tulid tuttavad näojooned paremini esile,” tõdes kunstnik.
Aapo Pukk meenutas näituse avamisel oma lapsepõlve ja kinnitas, et kodused olud määrasid ta saatuse.
“Kui tänapäeval näevad lapsed kodus nutiseadmeid, siis minul olid tänu emale lapsena kogu aeg silme all ja käeulatuses kunstivahendid – vaatamata sellele, et elasime üsna vaeselt. See, et ma kunstiga tegelema hakkasin, oli sellistes tingimustes loomulik ning ema on olnud mu esimene ja läbi elu kõige parem kunstiõpetaja,” ütles Aapo Pukk.
Ka Aapo mängukaaslased käisid tema juures joonistamas. Laine Pukk mäletab, kuidas ta ükskord poest koju tulles avastas, et toaukse taga on neliteist väikest jalavarju, toas põrandal aga seitse poissi, kes suurele pakkimispaberile joonistavad: kes autot, kes lennukit, aga Aapo ilmtingimata inimest.
Killud elust
“Ema on tehniliselt meisterlik ja hea metoodikaga ning see lubab tal kunstnikuna vaba olla,” kinnitas Aapo Pukk. “Ta on laia haardega: tehnikatest sobivad talle nii mustvalge kui ka värviline graafika, akvarell kui ka pastell. Ainult õlimaali kohta on ta öelnud, et see meeldib talle rohkem teiste tehtuna. Ema pole ühtki pilti spetsiaalselt müügi jaoks teinud, vaid need on sündinud vajadusest luua, need on killukesed tema elust.”
Laine Pukk jätkab vaatamata kõrgele vanusele maalimist ja vahel satub ta ka õpetaja rolli.
“Möödunud aastal olin oma kunstistuudio tudengitega Tartu botaanikaaias suvepraktikal ja kutsusin ema appi õpetama. Kuulasin teda ise ka suure huviga,” ütles Aapo Pukk.
Laine Puki koduteemalised tööd seisid senini lihtsalt virnas ning aeg näris neid juba tasapisi.
“Neidsamu töid siin näitusesaalis korralikult vormistatuna nähes võin öelda, et Aapo on nendega imet teinud,” ütles Laine Pukk.
Teda käis näituse avamisel õnnitlemas ka tema endine õpilane Kaia Lukats, kellest nüüdseks on saanud Jõgeva kunstikooli direktor.
“Asusin üheteistaastaselt õppima Tartu Lastekunstikooli ja Laine Pukk oli seal minu esimene joonistamisõpetaja. Ta oli väga hea pedagoog: lugupeetud, tark, korrektne, aus, järjekindel ja hooliv. Kunstiõpinguid alustades ei tea me kunagi, milleni see tee viib. Aga heade õpetajate käe all kunstiga järjepidevalt tegeldes arened edasi. Enne professionaalseks kunstnikuks saamist lõpetasin ka Tartu Kunstikooli ja Eesti Kunstiakadeemia, ent lastekunstikool oli kui kõige alustala,” ütles Kaia Lukats.
Laine Puki elukäik
* Sündis 19. juunil 1935. aastal Jõgeva lähedal Õuna külas Mälgo talus
* 1951-1956 õppis Tartu Kujutava Kunsti koolis, 1957-1961 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal
* Oli ligemale kolmkümmend aastat Tartu Lastekunstikooli õpetaja, üle kümne aasta juhendas ta ka täiskasvanute kursusi
* Alates aastast 2000 on Laine Pukk Tartu Kunstnike Liidu liige
* Laine Puki näitus “Kodupaik”, mille valmimist toetas Eesti Kultuurkapital, jääb Jõgeva kultuurikeskuses avatuks 28. oktoobrini
RIINA MÄGI
