Hiljutisel Teeme Ära talgupäeval toimetas üks seltskond talgulisi Kuremaa järve äärsel kallasrajal ning muutis umbes viiekilomeetrise lõigu sellest taas läbitavaks. Tehtul oli ka kaugem eesmärk: mõned spordientusiastid on käinud välja mõtte taastada kunagi nii populaarne ümber Kuremaa järve jooks.
Kuremaa järve kallasrajal korraldatud talgud olid üks osa Kuremaa külaseltsi talgutest. Tööd alustati Kuremaa Tammemetsast ja liiguti kellaosuti suunas kuni Oskar Lutsu sünnikohani Järvepera külas. Puhastati kallasrada võsast ning ehitati kraavidele ajutisi purdeid.
“Ilm oli ilus ja kohal oli kuusteist talgulist,” ütles kallasrajal toimetanute eestvedaja, Kuremaa spordientusiast Raul Soodla. “Põliseid kuremaalasi oli nende hulgas kahjuks vähevõitu, küll aga olid kohal mõned uuemad kuremaalased, jõgevalased ja suur kamp Mokko turismitalu rahvast eesotsas perenaise Külliki Alekandiga.”
Nautisid ilu
Raul Soodla ütles, et ümber Kuremaa järve jooksmise ja kõndimise võimaluse taastamisele hakkasidki enam-vähem korraga mõtlema tema ja Külliki Alekand. Ning tänu Palamuse vallavalitsusest saadud infole (mõlemad käisid seal asjast rääkimas) said nad teada, et keegi veel samu mõtteid mõlgutab.
Talgulistel olid kaasas kaks mootorsaagi ja võsalõikaja, aga ka käsisaed ja oksakäärid. Mootoriga masinate jaoks tuli bensiinivaru käe otsas kaasa tassida, sest kogu retk toimus piirkonnas, kuhu autoga ligi ei pääsenud.
Raul Soodla sõnul olid kõik talgutel osalenud lummatud järveääre ilust.
“Soovitan teistelgi selle teekonna, mille meie läbisime, ette võtta, just selleks, et praegu, aasta kauneimal ajal, looduse ilu nautida,” sõnas Soodla.
Tema ja ta mõttekaaslased on järve ääres varemgi toimetanud ning kui üks tööpäev veel teha, peaks kallasrada olema tervenisti läbitav. Kõik sõltub muidugi järve veetasemest.
Natuke ekstreemsem
Järveäärse ringi kogupikkus on Soodla andmetel 10,3 kilomeetrit. Ümber järve joosti võidu viimati 1985. aastal. Just sellise aastaarvu leidsin ühest Vello Pütsepa poolt kirjutatud ja kümme aastat tagasi Vooremaas avaldatud artiklist. Ja Pütsep kui Kuremaa maastikujooksu käivitaja peaks ju teadma.
“Ümber järve jooks võikski olla natuke ekstreemsem: eraldistardiga ning mõningase muda ja hüpetega,” arvas Raul Soodla.
Tulevikus võiks tema meelest Kuremaa järve ääres üldse matka- ja terviserada olla.
“Nii suure projekti jaoks pole praegu kellelgi raha, ka omavalitsustel mitte, aga esimene samm peakski olema raja läbitavaks muutmine. Siis on näha, kas inimesed seal käima hakkavad. Kui hakkavad, siis on tõesti mõtet juba raha otsima hakata,” arvas Raul Soodla.
Loomulikult tuleb siis, kui järve ääres suuremalt toimetama hakata, saavutada ka maaomanike nõusolek.
RIINA MÄGI
