Taas on käes aeg, mil tubades keset päeva vaid mõne tunni elektrivalguseta läbi ajada saab. Kui pilved eriti madalal ja udu tihe, ei ole seegi võimalik, kui just jõude ei istu. Ennelõunal lööb taevas pisut heledamaks, et paari tunni pärast juba tuhmuma hakata. Meenuvad kirjeldused polaarööst, mis meie laiuskraadil ju tegelikult võimatu.
Suvisel ajal ihkame igal vabal hetkel seinte vahelt välja, nüüd on aga hinnas soe tuba, elav tuli ja rammus põhjamaine toit. Taas lähevad mõneks ajaks moodi ahjupraed ja hapukapsad, kuumad joogid ja verivorstid. Küünlaid ostetakse märksa rohkem.
Kui eile veel paljud valgevalus töölt koju jõudsid, siis esmaspäevast alates see kindlasti enam ei õnnestu: ööl vastu pühapäeva keerame kellad tunni võrra tagasi ehk talveajale.
Tänavu tuleb seda teha mitu päeva varemgi kui tavaliselt, sest järgmine nädalavahetus jääb juba novembrikuusse. Nii langeb „kellapööriaeg” seekord koolivaheajaga kokku ja see ongi hea: jütsid jõuavad kodustes oludes uue rütmiga pisut harjuda.
Ja veel midagi tuleks nädalavahetusel lisaks kellakeeramisele meeles pidada. Kes seni muretult helkurita läbi ajanud, sest pimedas pole õue asja olnud, otsigu nüüd kindlasti majapidamisest üles kõik need väikesed elupäästjad. Uue töönädala esimene hommik on kohe kindlasti kottpime.
24. oktoober 2009
