SEB poolt läbi viidud uuringu kohaselt kardavad kodulaenu võtnud kliendid enim töökaotust (69 protsenti vastanutest), laenuintressi kasvu (50 protsenti) ja tervise halvenemist (42 protsenti).
Kõige vähem kardab laenu võtmisega kaasnevaid mitmesuguseid riske 26-37 aasta vanune kõrgharidusega mees, kes on võtnud laenu pigem pikemaks perioodiks ja kes suudab igakuisest sissetulekust säästa üle 100 euro.
Kardetud riskid on erinevates laenuvõtjate rühmades erinevad. Näiteks naised kardavad töökaotust veidi rohkem (71 protsenti) kui mehed (67 protsenti vastanutest), vene keelt emakeelena kõnelevad vastajad enam kui eesti keele rääkijad. Laenuintressi kasvu kardavad enim nooremad vastajad. 56 protsenti kõige noorematest, 18-25 aastastest kodulaenusaajatest kardavad laenuga kaasnevat kulude kasvu ja tarbimisharjumuste piiramise vajadust. Üldiselt on laenuvõtjad järjest teadlikumad ja pigem usutakse, et kindlustustest on ootamatuste korral tõepoolest abi.
66 protsenti uuringus osalenutest on ennast laenuga kaasnevate riskide vastu kindlustanud või soovivad seda teha. Valdavalt on ennast kindlustatud püsiva tervisekahjustuse (59 protsenti) ja töökaotuse (51 protsenti) vastu. Järgnevad ajutine töövõimetus (44 protsenti) ja pere peamise sissetulekutooja kaotus (40 protsenti).
Neist 34 protsendist vastanutest, kes kindlustuslepinguid sõlminud ei ole, ligi pooled väljendavad kahtlust, et kindlustusjuhtumi korral väldib kindlustusandja hüvitise maksmist, mistõttu ei ole kindlustuslepingust kasu. Märksa vähem tuuakse põhjusena välja kindlustamise kulukust ja väidet, et seni pole olnud võimalik kindlustustoodetega tutvuda.
SEB uuris majanduskriisile järgnenud perioodil kodulaenu võtnud klientide uue kodu soetamise motiive ja suhtumist kinnisvarasse kui investeeringusse. Selgus, et 35 protsenti laenusaanutest kolisid uude koju üüripinnalt, 27 protsenti küsitlusele vastanutest ei rahuldanud nende senine, pere vajadustele mittevastav elamispind ja viiendik vastanutest asusid omaette elama. Vaid kuus protsenti uuringus osalenutest soetasid uue eluaseme eelkõige kinnisvarasse investeerimise eesmärgil.
Kuigi küsitluses osalenud olid teinud valiku kodu soetamise kasuks, ei olda sugugi ühel nõul väite osas, et üüriturg on ostu-müügiturust vähem usaldusväärne ja läbipaistev. Sellist väidet hinnati 5-pallisel skaalal hindega 3,5, kusjuures enim väljendasid oma usku eluaseme üürimise mõttekusse kõrgharidusega vastanud. Umbusklikumad olid põhiharidusega kliendid.
Eesti pered võtavad laenu peamiselt kodu soetamiseks. Kuigi täna oodatakse enamasti kinnisvarahindade tõusu ja üldiselt peetakse kinnisvara kasulikuks investeeringuks, ei ole see eluaseme ostmisel peamiseks motivaatoriks. Üldiselt ei planeerita kodu soetamist vaid kindlaks perioodiks ja vanuse kasvades tõuseb soov omandada kinnisvara kogu eluks.
Uuring viidi läbi ajavahemikul 3. märtsist kuni 4. aprillini. Valimi moodustasid SEB-st alates 2011. aastast käesoleva ajani kodulaenu võtnud kliendid. Küsitlusele vastas 1343 inimest.
i
TRIIN MESSIMAS, SEB eraisikute suuna arendusjuht
