Eestis on rida omavalitsus, mille laenukoormus on tänaseks kasvanud kaugelt suuremaks kui seda lubab seadus. Omavalitsuste rahaasju lahkavad Vooremaa vestlusringis Aivar Kokk, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ja Kasepää vallavanem Jüri Vooder.
Kokk: Seni kuni laenu võetakse investeeringuteks, kus omaosalus on 10-15 protsenti, halvemal juhul 20 protsenti, on kõik hästi. Kui aga laenatakse äraelamiseks ja eelarves ei ole enam ühtegi krooni investeeringuteks, siis tuleks palju kriitilisemalt vaadata.
Laenunumbreid ei saa vaadata üks-ühele, sest osades omavalitsustes on vee ja kanalisatsiooni arendamise projektid ellu viidud ja neil on laenukoormus suur. Teised pole sellega veel alustanud või on algstaadiumis, mistõttu on neil ka väiksem laen.
Omavalitsuste olukord on keeruline, sest eelmise aasta kevadel keelas rahadusministeerium laenamise muuks kui europrojektide kaasrahastamiseks ära ja koos riigi toetuse vähenemisega kahanesid omavalitsuste eelarved praktiliselt viiendiku võrra. Situatsioon muutub veel, sest kui esimeses kvartalis tuli juurde 13 000 töötut, kes töötukassast ei saa enam pennigi raha, siis järgmine kvartal lisandub neid sama palju. Enne seda oli meil juba 30 000 sellist töötut. Pärast jaanipäeva on meil seega 60 000 töötut, kes ei saa enam korralikku toetusraha. Kindlasti mõjutab see omavalitsuste eelarvelaekumist. Kui riik loodab, et olukord paraneb, siis vastupidi: teise poolaasta laekumine tuleb tunduvalt väiksem ja see seab väga suured küsimärgid omavalitsustele, kuidas ette valmistada järgmise aasta eelarvet.
Tõnson: Ravikindlustuseta inimesed vajavad ju ka abi. Tänagi on nii, et kui inimene satub järelravile, haiglasse või hooldekodusse, siis nendel inimestel ei ole mingit garantiid. Surve omavalitsuse eelarve sotsiaalpoolele kasvab. Kõik sellised halvad asjad jõuavad omavalitsustesse nihkega.
Rääkides investeeringutest ja laenudest, siis osad volikogud on hoidnud laenamist tagasi, teades, et aasta pärast tuleb vee- ja kanalisatsioonitrasse ehitama hakata. Sellepärast on mõnel omavalitsusel täna laenukoormus 12 või 22 protsenti lubatud 60 asemel eelarve tuludest, kuid need näitajad võivad üles hüpata, kui avaneb võimalus suuremateks investeeringuteks. Aga tõesti, Jõgevamaal ei ole selliseid omavalitsusi, kellel oleks laenukoormus kriitilise piiri peal.
On siis väiksema laenukoormuse tõttu Jõgevamaa omavalitsused ka sellevõrra vähem investeerinud kui mujal Eestis?
Kokk: Vastupidi: Eesti omavalitsuste keskmine laenukoormus jääb alla 20 protsendi, kuid meie maakonnas on enamusel 30 protsendist üles poole. Ainult mõnel üksikul on vähem. Arvan, et Jõgeva maakonnas on väga aktiivselt tegeletud projektide kirjutamisega just infrastruktuuri arendamiseks. Omavalitsused ei ole investeerinud lollustesse, vaid arendanud piirkonda ja tänu sellele on väga paljud kohad saanud vee ja kanalisatsiooniprojektid, paljud kohad on kauniks tehtud.
Tõnson: Eks Tallinna nn kuldne ring oskab põhjendada oma investeeringuid või üleinvesteeringuid. Neil on aga ka surve suurem, sest on teada kui palju pressiti sinna uusasumeid, mille teed, tänavad ja tänavavalgustuse pidid sageli omavalitsused ehitama. Seal on omad jamad, milliseid meil pole.
Kokk: Omavalitsused loevad nüüd raha väga hästi, sest kui Eestis enamik omavalitsustest esimese kahe kuuga kulutas rohkem kui teenis, siis Jõgeva maakonna omavalitsused hoidsid pea kolm miljonit krooni oma eelarve rahast kokku. Oodatakse, mida esimese poolaasta tulemused toovad ja siis otsustatakse ka investeeringute üle.
Kasepää vald on üks sellistest, millel laenukoormus praegu puudub. Kuidas majandada nii, et vald ei peaks laenu võtma?
Vooder: Küllaltki raske on. Laene on meil olnud, kuid oleme jõudnud need tagasi maksta. Kunagi võtsime bussi liisingusse ja tegime sadamaprojekti, mille omaosaluseks võtmise 500 000 krooni laenu. Mina teen ettepaneku, et riik võiks garanteerida omavalitsustele pikemaajalisi laene, sest siis poleks need vallale nii koormavad. Ega omavalitsused kuskile kao.
Kas omavalitsustel seisab praegu midagi selle taga kinni, et rahandusministeerium ei luba enam nii vabalt laenata nagu varem?
Kokk: Meie vallas tuli positiivne otsus, et vee ja kanalisatsiooni ehitamiseks saab laenu võtta, kuigi me kartsime väga, sest eelarves on suur osatähtsus vara müügil. Olukord on selline, et kõik ehitushinnad on praktiliselt poole peale kukkunud, kuid me ei saa seda ära kasutada, sest meil ei lubata laenu võtta. Isegi juhul kui omavalitsusel oleks võimalus laenukoormust suurendada, ei saa ta seda 2011. aastani teha. See pärsib elu kahelt poolt: esiteks ei saa me soodsa hinnaga investeerida, teisalt ei saa me pakkuda inimestele tööd. Väga palju on selliseid investeeringuid, mida tasuks laenuga teha, aga täna on keeld peal ja see ei anna omavalitsustel võimalust tööhõivet kasvatada.
Tõnson: Olen nõus, sest aeg on ju ehitamiseks praegu soodne. Hinnad on tellija jaoks all ja ehitaja saaks ka tööd. Tundub, et sees on vale käik, sest Kredex annab kortermajadele laenutagatisi, kuid miks ei ole omavalitsustel õigust laenata. Omavalitsus ei kao ju mitte kuskile. Korteriühistu võib laiali minna, pankrotistuda. mittetulundusühing ära kaduda, aga omavalitsused ju ära ei kao. Vahetatakse juhtkond välja või liidetakse kellegiga, kuid institutsioon kui selline ei kao kuskile.
Samas on investeeringuid viimase paarikümne aasta jooksul ka päris palju tehtud: Põltsamaal on koolimajadele ring peale tehtud ja seetõttu on ka meie laenukoormus suurem. Praegu hoiame tagasi, sest järgmisena läheb vee ja kanalisatsiooniprojekti rakendamiseks.
On ka selgunud, et Euroopas pole mitte kuskil omavalitsuste pealt nii palju kärbitud kui Eestis. Ka Läti, mida armastame halvaks näiteks tuua, võttis omavalitsustelt vähem raha ära, rääkimata Euroopa maadest, kus omavalitsustele on juurde makstud, et nad jõuaks investeerida, olla jätkusuutlikud.
On ka palju üldistamist, et omavalitsused teevad laenurahaga valesid otsuseid. Tegelikult peaks siis välja tooma, millised omavalitsused on mida valesti teinud.
Valitsus on suurt laenukoormust ette heitnud eeskätt Tallinna linnale, kelle pärast kannatavad ka teised omavalitsused.
Kokk: Samas kui vaadata laenukoormust ja inimeste arvu selle taga, siis on paljud teised omavalitsused palju hullemini laenanud. Tihti unustatakse ära, kui palju on Tallinnas inimesi. Laenunumber on alati suhteline, tuleb vaadata, mille jaoks laenu on võetud. Probleem on selles, et omavalitsustel ei ole tagataskus raha, et ise investeerida.
Omavalitsuste tulubaas koosneb üksikisiku tulumaksust ja riigi toetusest. Kas peaks seda kuidagi muutma?
Kokk: Ainuke raha, mis otse omavalitsusele laekub, on maamaks. Tulumaksust saame me mingi protsendi tagasi. Kui kõik raha tuleks tagasi, siis oleks asi teine. Praegu on nii, et mida paremini elad, seda vähem saad riigi käest dotatsiooni. Pajusi vald on andnud välja kaevandamislube, saanud maavarade kaevandamise eest head raha, kuid jõudnud olukorda, kus riigidotatsioon praktiliselt puudub. Oma aktiivsusega tulubaasi suurendamisel on Pajusi olukorras, kus tulubaas on ikka sama, sest riigi abi on ära jäänud. Siin peaks vaatama, et kui maapiirkondadesse meelitatakse ettevõtlust, siis tulubaas mitte üheks aastaks ei tõuse, vaid neljaks-viieks aastaks vähemalt. Siis oleks ka omavalitsustel huvi teha investeeringuid.
Kui tulumaksu laekumise protsent oleks omavalitsustel suurem, siis annaks see neile iseseisvust juurde. Praegu sõltub omavalitsus liiga palju keskvalitsusest.
Kokk: Hästi palju tuuakse meil näiteks Ameerikat. Seal on maakond kõige tähtsam: maksuamet, politsei, pääste, kõik allub maakonnale ja kõik maksud tulevad maakonda ja sealt antakse midagi ka keskvalitsusele, mitte vastupidi.
Küsis ARVED BREIDAKS
