Kuigi suurem osa Eesti elanikest peab laenude tagasimaksmist enesele jõukohaseks, loodab enamik neist hättasattumisel lähedaste ja sõprade abile, selgus äsja Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös läbi viidud uuringust.
Eesti elanikud on üldiselt oma tuleviku suhtes optimistlikud ja pigem ei mõtle olukordadele, kus finantskohustuste täitmisel võib tekkida raskusi, nagu haigestumine, õnnetus, töötuks jäämine, lahutus vms. Kuigi hoiuste maht on kasvanud rekordkõrgeks, ei pruugi sellest piisata pikemaajalise töötaoleku puhul ning lootma jäädakse pensionile, sõpradele ja abikaasale. Püütakse ka leida tööd välismaal.
Uuringuga saadud andmete kohaselt jääb enamiku küsitletud Eesti inimeste laenukohustuste määr 30 protsendi piiresse sissetulekust ning valdaval osal laenu võtnutest ei teki tagasimaksmisega probleeme. Samas pingutab iga kaheksas laenu tagasimaksmisel sageli ning kaks protsenti laenu võtnutest suudab laenu tagasi maksta vaid väga suurte pingutustega või üldse mitte. Lisaks töötutele on riskigrupis ka pered, kelle netosissetulek jääb alla 400 euro, pensionärid, kodused ja õppurid. Raskused kipuvad sagedamini esinema ka vene keelt kõneleva elanikkonna seas.
Madalad laenuintressid ahvatlevad hetkel küll kodu soetama või muid finantskohustusi võtma, kuid sellest hoolimata tuleks arvestada oma reaalsete võimalustega laenu tagasi maksta ja mõelda, kas see on teostatav ka siis, kui igakuine sissetulek peaks vähenema või mõneks ajaks kaduma. Kindlasti tasuks ka lähedastega läbi mängida kõige mustem stsenaarium, et end ootamatuste puhuks ühiselt kindlustada.
Rohkem kui pooled uuringus osalenud laenuvõtjad tunnistasid, et pole endale ootamatute olukordade puhuks sääste varunud. Laene mitte omavatest on end erinevaid võimalusi kasutades vähem või rohkem kindlustanud kolmandik.
Need, kel polnu küsitluse hetkel võetud ühtegi laenu, põhjendasid laenamise vältimist valdavalt põhimõttekindluse või vajaduse puudumisega. Iga kaheksas oli laenu tagasi maksnud (12 protsenti) ja iga kümnes (9 protsenti) oleks võimalik laenuvõtja, kui seda talle antaks. Hirmu laenamise ees tunnistas kaheksa protsenti vastanutest. Laenu pole võetud ka muudel ratsionaalsetel põhjustel: rahapuudusel ei olda suutelised seda tagasi maksma, või on näiteks abikaasal juba laen võetud ja hoidutakse liiga suurest koormusest pere eelarvele.
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris läbi viidud uuringus osales 800 vähemalt 16-aastast inimest ja laenu oli võtnud 43 protsenti neist. Kodulaen on igal viiendal, krediitkaarti on kasutanud iga kaheksas, autoliising või mõne muu ostu liising on igal kümnendal. Mehed võtavad sagedamini autoliisingu, kodulaenu ja järelmaksu, naised krediitkaardi või väikelaenu. Laenu ei võta meelsasti vanemaealised inimesed, kuid kõige populaarsem on nende hulgas järelmaks.
i
ANNE SÄGI, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus
