Möödunud nädalal viibis 40 maakonna noort Kuremaa järve ääres Udu talus politsei korraldatud laagris “Sõna ja Teoga 2011”, kus muu hulgas räägiti narkootikumide ohtlikkusest ning peeti politseinikega veesõdagi.
Politseilaagri eesmärk oli propageerida mitmeid ohutusmeetmeid, treenida noorte mälu ning pakkuda neile veidi vaheldust. Laagri eestvedaja, Põltsamaa piirkonna noorsoopolitseinik Kirly Kadastik nentis, et paljudel selles laagris osalenutel varasem laagrikogemus puudus.
Teadupärast on igasugused teemalaagrid üsna kallid ning kõigil lastel pole juba rahaliselt võimalik neis osaleda. “Sõna ja Teoga” laagrit korraldatakse omavalitsuste ja sponsorite abiga ning lapsed pääsevad sinna tasuta.
Vaba aja nappuse üle ei kurdetud
Kolme päeva jooksul jagus laagrilistel tegevust küllaga. Vaba aega väga palju ei olnud, aga selle üle keegi ka ei kurtnud. Noortele tutvustati uut liiklusseadust, eriti punkte, millega just nemad rohkem kokku puutuvad ehk jalgsi, jalgratta ja rolleriga liikumisega seonduvat. Külas käis ka Võru noorsoopolitseinik, kes rääkis narkootikumide mõjust ja ohtlikkusest. “Sageli ostetakse kanepit näiteks sellepärast, et tahetakse näha, milline see välja näeb ja kuidas see mõjub,“ rääkis külaline. Et noorte uudishimu rahuldada, näidati neile videot narkootikumidest ja nende mõjust.
“Film oli üsna šokeeriv. Me veel enne küsisime noorte käest, kas nad tahavad seda kindlasti vaadata, ja kõik olid nõus,” tõdes Kirly Kadastik.
Video šokeerivad kaadrid hoidsid noori kui naelutatult ekraani ees. Filmitud oli Viru vanglas, kus üks kolmekümnendates aastates mees, kes oli olnud pikka aega süstiv narkomaan, näitas mõnuaine tarvitamise tagajärgi oma kehal. Näiteks olid tal lihased üsna suures osas kärbunud.
Kurguravim andis hetkeks raske joobeastme
Veel viidi läbi nii-öelda müüdimurdmise töötuba, kus tehti katseid mitmesuguste vähese alkoholisisaldusega jookide ja söökidega, mis on ka alaealistele kättesaadavad. Pärast mõne sellise joogi või söögi tarbimist lasti noortel alkomeetrisse puhuda, et murda müüte, nagu saaks kalja joomise või “Tõmmu” kommi söömisega arvestatavaid promille välja puhuda. Katse tehti nii kalja, kommide kui suuvärskendajate ja nätsudega.
Pärast kaljalonksu võtmist ning kohest alkomeetrisse puhumist näitas see väikest alkoholisisaldust hingeõhus, hetke pärast oli aga näit juba nullis. Sama kordus ka “Tõmmu” kommiga.
“Üks noormees sai korra välja puhuda ka rasket joobeastet näitavad promillid. See juhtus pärast aerosooliga ravimi kurku piserdamist. Nimelt sisaldab taruvaiguga aerosoolravim 50 protsenti alkoholi. Kui aga katsealune kohe teist korda puhus, näitas alkomeeter juba nulli, ” rääkis Kadastik.
Vetelpäästetöötajad käisid noortele rääkimas ohutusnõuetest suplemisel. Läbi viidi ka tuleohutuskoolitus. Praktikas tehti läbi olukord, kui süttib tulel olnud pann õliga. Oma kogemusi käis jagamas ka endine kardisõitja Toomas Kallasmaa ning Kuremaa järvel viidi läbi kanuuvõistlus.
“Laagris olnud lapsed käitusid hästi ja olid kuulekad. Mõni poiss püüdis algul küll iseloomu näidata, kuid viimasel laagripäeval olid need alguses kõige kraademad tegelased hoopis kõige aktiivsemad ja sõnakuulelikumad,” selgitas Kirly Kadastik.
Tauri Luigand, kes kahel varasemal aastal laagriline on olnud, tuli sel korral siia hoopis korraldajana. “Ei oskagi öelda, kumb variant parem on. Igatpidi on siin laagris huvitav,” ütles Tauri. Ka Alo Ruusalu, kes samuti varem osaleja on olnud, kuid tänavu korraldustoimkonda kuulus, kiitis laagri ettevõtmisi.
“Kõige karmim on ehk hommikune sireeniga äratus. Aga mõni venib isegi sedasi äratades telgist kaua välja,” lisas ta.
Veesõda laagri korraldajatega
Möödunud neljapäeval, mis oli ka viimane laagripäev, oli sooja üle kolmekümne kraadi. Ilm oli sobiv veeolümpiaks. Kõik päevased võistlused olid seotud veega. Aja peale tuli selga panna päästevest, vett täis käsnaga visata külili veepudel. Toru abil valati vett ühest ämbrist teise ning ämbrite vahel joosti palliga slaalomit.
Võistluste vaheajal võttis Kirly Kadastik tuletõrjevooliku ning kastis laagrilised korralikult märjaks, kuid iga kord tegid laagripoisid talle „kambaka“ ning rebisid vooliku käest. Nii sai alati kõige märjemaks Kirly ise.
Hea meel oli laagri korraldajatel selle üle, et lapsed olid korralikud ning ei teinud midagi luba küsimata. Kui laagri algul reegleid selgitama hakati, võttis üks tüdrukuterühm need ühe lausega kokku: “Teha võib seda, mida Kirly lubab, ja seda, mida Kirly ei luba, teha ei tohi!” Nii toimitigi.
i
EILI KOITLA
