Kuusteist Jõgeva linna ja valla 10-14aastast noort vabastasid oma loomingulise sisemaailma – värviliste mullidega kaeti terve Jõgeva linna noortekeskuse välissein.
Tänavu 8.-12. augustini osalesid Jõgeva noored grafitilaagris. Kunstnik Ülle Ottokari ja Jõgeva linna noortekeskuse noortejuhi Marju Saviaugu juhendamisel haarasid laagrilised kätte pintslid ning maalisid noortekeskuse seinale hulgaliselt värvilisi mulle. Ülle sõnul oli keskuse seina kujundamiseks kolm kavandit, noorte hääletuse tulemusel jäid peale mullid. “Geomeetrilised kujundid on noortele jõukohased ning neid saab mõnusalt seinale kanda,” selgitas ta. Laagrilistel oli hea kohe tööga alustada, sest juunis noortekas töötanud malevlased olid seinapinna ette valmistanud: kruntinud ning juba mõned mullid maalinud.
Seaduslik kunst
Ülle selgitas, et grafitilaagris kogevad noored teistsugust kunstistiili. Enamik noori on näinud tänavapildis soditud ja roppusi täis seinu – see on ebaseaduslik grafiti. Ülle missiooniks on noortele tutvustada tänavakunsti lubatud ning silmailu pakkuvat poolt. “Kui keegi soovib grafitit teha, siis tuleb selleks luba küsida,” rõhutas ta ning lisas, et Jõgeval on rulapargis kunstisein, kus saab eelnevalt küsides oma loomingut avaldada. Üldjuhul kannab tänavakunst endas ühiskondlikult olulist sõnumit. “Sõnum peab olema läbi mõeldud, niisama sodida ei ole mõtet,” rääkis kunstnik.
Laagrilised kirjutasid mullidesse oma nimed, kes soovis, sai lisada loosungi, mis vääris nende jaoks levitamist. Noorte innustamiseks lasi juhendaja välja tuua ühe asja, milles ollakse hea. “Kõikidel oli kiirelt vastus olemas,” rõõmustas Ülle. Ka oma hea oskuse või omaduse võis seinale kirjutada. “Kui keegi teab, milles ta on hea ja sellest kirjutab, mõjub see lugejale inspireerivana ja annab positiivsust juurde,” kirjeldas Ülle heade sõnumite teraapilist jõudu. Juhendajana tunnustas kunstnik noorte meeskonnana töötamist – rollid olid paigas, kiiremad haarasid enda valdusesse suuremad mullid, kes aga armastas detaile, nokitses pisikeste pallide kallal. Ühiselt loodud sein räägib palju. Laagrilised ütlevad uhkusega, et nemad tegid selle.
Kustumatu laagrielamus
Grafitilaager on mulluse laagri jätk, mil Jõgeva alevikus katsid noored tuletõrje vana depoohoone seinamaalingutega. Kuigi osad korraldajatest olid uued, säilitati eelmise laagri algupära. “Teiste tegijate idee tuli enda jaoks kohandada, et mõte ei kaoks ja laager täidaks oma eesmärki,” rääkis Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialist Laidi Grauen. Grafitilaagri noored jagunesid kolme rühma. Iga seltskond liikus erinevates töötubades. Laagri kavva mahtus lisaks seinamaalingule ringkäik Jõgeva kohtu- ja politseihoonesse, seiklused Sadala muinasjutumaal ja Siimusti metsas, noortekeskuse toolide restaureerimine Jõgeva linna noorsootöö peaspetsialisti Kaire Sakjase juhendamisel ja lõõgastus muusikateraapias ning joogas.
Noorsootöötaja Kertu Soonbergi ja noorsoopolitseiniku Kersti Raiküla juhendatud muusikateraapia ja lastejooga töötoas maaliti, kuulati muusikat ja lasti oma sisemine loom valla. Muusikateraapias mängisid laagrilised trumme, kusjuures igaühel oli võimalus kehapilli sooloks. Ülejäänud õhtu oli laagris vaikne, noored otsisid sisemist rahu ning ümisesid joogast kõlama jäänud mantrat.
Grafitilaagris osalenud Lotta hoidis kahe käega peast kinni ja kilkas, et see on nii äge laager. “See on üldse parim laager, kus ma olnud olen!” tunnistas tüdruk. Lottaga olid sama meelt ka Agne ja Annabel, kes kinnitasid kui ühest suust, et laagris ei olnud ühtegi sellist asja, mis neile ei meeldinud.
Tõmbas metsa
Siimusti lauluväljaku metsas tegid noored läbi Kaitseliidu matkamängu. Metsas oli tegevuste juhendaja Kaitseliidu Jõgeva maleva kodutütarde noorteinstruktor Monika Maasing, kellele olid abiks noorkotkas Mathias-Henrik Paas ja kodutütred Maris Kallo ja Birgit Lill. Kaardi järgi metsas orienteerudes leidsid osalejad üles kontrollpunktid, kus tuli näiteks anda esmaabi – peatada ninaverejooks, kanda kannatanut läbi metsa ning lasta täpsust.
Grafitilaagris osalenud Annabel sõnas, et metsas oli kõige vingem mängida. Lotta lisas, et talle meeldis just laskmine. Kaur Rihard, Siim ja Oliver olid laagri viimasel päeval küll väsinud, aga ülevoolavalt lõbusas tujus. Väljendusrikkalt arutasid poisid, mis kõik laagris toimus. Mets oli nendegi jaoks oluline märksõna. Oliveri hinnangul oli seal kõige ägedam. Kaur Rihard lisas, et koolitaja oli hea, seetõttu olid ka ülesanded metsas põnevad. Samas tõi Siim välja, et käik politseimajja oli ka õpetlik, eriti kinnipidamis- ja kainenemiskambrite nägemine. Seiklust leidus ka Sadala muinasjutumaal. Kauri kinnitusel oli isegi poistele seal küllaga põnevust. “Pidime erinevateks muinasjututegelasteks kehastuma ja teised arvasid, kellega on tegu,” rääkis Kaur, kes kehastus Okasroosikeseks. „Mul ei olnud muud kui pikali visata ja magada,” muigas poiss. Oliver lisas, et tema oli punamütsikese vanaema. “Ma läksin ja teesklesin magamist, kohe oli aru saada, et olen vanaema,” teatas poiss. Siim mängis Saabastega Kassi. “Alguses tegin kassi samme, siis tõmbasin saapad jalga ja võtsin mõõga välja,” näitas poiss kuidas ta ülesande mängleva kergusega lahendas.
Ennetus on oluline
Grafitilaagri on tähtis osa ennetustööl. Noorsoopolitseinikud Kersti Raiküla ja Stefani Korman ning piirkonnavanem Jana Õim korraldasid ringkäigu Jõgeva politsei- ja kohtumajja. Noored nägid, kus asuvad arestikambrid ning said teada, kuidas inimesed sinna satuvad. “See ongi ennetustöö, et noor saab kambrisse vaadata ja tunda, kuidas ruum lõhnab, kui seal on olnud alkoholi tarbinud inimene,” sõnas noorsoopolitseinik Kersti Raiküla, kui noored nina kattes kainestuskambrist välja tormasid.
Kaur Rihard märkis, et tema ei teadnudki, et politsei- ja kohtuhoones on selline koht, kus saab inimesi kinni panna. Seejärel kohtusid noored ohvriabitöötaja Rita Kaasikuga, kes rääkis oma tööst ning näitas tuba, kus lapsi saab mõne juhtumi uurimise tarvis üle kuulata.
Pärast ringkäiku majas kehastus noorsoopolitseinik Stefani Korman seriaalidest tuttavaks CSI kriminalistiks ning tõi välja kohvri põnevate vidinatega, millega kuriteopaika uuritakse. Noored said tuvastada oma sõrmejälgi, kasutades selleks magnetpuru ning viksilaadset pastat. Laagrilised said teada, kuidas kaitseb kuulivest politseinikku, kuidas töötavad käerauad ning teleskoopnui. Laagriline Oliver ütles, et sõrmejälgede võtmine oli väga huvitav. Ning mis kõige olulisem, poiss sai proovida noorsoopolitseiniku Kersti Raiküla kuulivesti – tekkis küll päris politseiniku tunne. Laagri lõpus oli politseinikel noortega mõttering, kui arutati õnnetuste ennetamise üle.
Laager liigub edasi
Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialist Laidi Grauen märkis, et järgmise aasta grafitilaager toimub Vaimastveres. “Noorsootöötajad on alati koostööks avatud ja laagrit tuleb teha siis, kui teemaga seotud inimesed tunnevad, et see on õige,” nentis laagri kunstipoolt juhendav Ülle. “Sihtrühmale meeldib ennast niimoodi välja elada, see on teise nurga alt võimalus ennast teostada,” selgitas Jõgeva aleviku noorsootöötaja Kertu Soonberg, miks on sellist laagrit vaja.
Laagri lõpuks disainis iga osaleja endale särgi. Viimasel päeval sõitsid noored aga Paidesse rahvusvahelisele noortepäevale ja kontserti kuulama. Noorte poolt üheks ägedamaks tunnistatud laager toimus paljude osapoolte hea koostöö tulemusel. Laagrit korraldamisse panustasid Jõgeva linnavalitsus, Jõgeva vallavalitsus, Jõgeva politseijaoskond ja maavalitsuse alaealiste komisjon. Grafitilaagri toimumist toetas Kaitseliit, kes pakkus põnevaid seiklusi metsas ning Jõgeva Espak ja Akzo Nobel Baltic, kes andsid noortele vajalikud värvid.
MARGE TASUR
