Möödunud aasta on oluline verstapost Eesti veemajanduses, sest valmisid mitmed suuremahulised veeprojektid. Paljudele projektidele aga tehti rahastamisotsus, mis tähendab, et vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitus ja uuendamine jätkub.
Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo hinnangul on Eestis enamikes suurtes asulates ja linnades vee- ja kanalisatsioonisüsteemid vastavuses mahukate EL direktiivide sätetega. Paaril järgneval aastal lõppevad projektid peaksid ajakohastama veesüsteemid ka väiksemates asulates ja külades.
Mis on ära tehtud?
Lõppenud või lõppjärku on jõudnud projektid, mis said rahastamisotsuse Euroopa Liidu eelmisel rahastamisperioodil ehk aastatel 2004–2006. Näiteks lõppesid tööd Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli ja Püssi piirkonnas, kus rekonstrueeriti 42 km ja rajati 29 km kanalisatsioonitorustikke. Lisaks rekonstrueeriti 13 km ja rajati 12 km sademeveetorustikke. Nende linnade reovett puhastava Kohtla-Järve reoveepuhasti uuendamine lõppes juba 2009. aasta kevadel. Projekti “Kohtla-Järve regionaalse reoveekäitlussüsteemi rekonstrueerimine” kogumaksumuseks kujunes 39 924 000 eurot.
Veel lõppesid mullu projekti “Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsioonisüsteemid” (http://www.kik.ee/et/kik/rahastusallikad/euroopa-liidu-fondid/2004-2006/joogi-ja-reoveemajandus/laeaenesaarte-alamvesikonna-veeprojekt.html) raames vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja rajamise tööd Hiiumaal ja Saaremaal, kus maakondade väiksemate asumite ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide kõrval rekonstrueeriti ka maakonnakeskuste Kärdla ja Kuressaare linna joogiveetöötlusseadmed ja reoveepuhastid koos reoveesette töötlemise tehnoloogiaga. Projekti kogumaksumus 27 227 000 eurot.
Lõpule jõuti ka Matsalu valgala piirkonna veeprojekti (52 802 000 eurot) Haapsalu alamprojekti töödega. Töid tehti seitsmes omavalitsuses: Haapsalu linnas, Ridala, Risti, Taebla, Oru, Noarootsi ja Vormsi vallas. Kokku rekonstrueeriti ja ehitati alamprojekti raames 40 km veetorustikku ja 46 km kanalisatsioonitorustikku; rekonstrueeriti või rajati joogiveetöötlus 17 puurkaevul ning rekonstrueeriti viis reoveepuhastit. Haapsalu alamprojekti kogumaksumus oli 12 801 855 eurot.
2010. aastal lõpetati tööd Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti (http://www.kik.ee/et/kik/rahastusallikad/euroopa-liidu-fondid/2004-2006/joogi-ja-reoveemajandus/emajoe-ja-vohandu-veeprojekt.html) (63 912 000 eurot) Põlva alamprojekti raames. Põlva linnas, Põlva, Räpina ja Ahja vallas rekonstrueeriti ja ehitati 47 km veetorustikku ja 52 km kanalisatsioonitorustikku, rajati kahe joogiveehaarde joogiveetöötlus ning rekonstrueeriti 3 reoveepuhastit. Põlva alamprojekti kogumaksumus oli 21 384 000 eurot.
Tööd on enamasti tehtud ka meie maakonnas
Sama veemajandusprojekti raames (Emajõe alamprojekt) on suures osas tööd lõpule jõudnud ka Tartu- ja Jõgevamaal. Selle aasta algusse lükkus Võru linna reoveepuhasti lõplik valmimine ja osa torutöid. Emajõe alamprojekti on haaratud 22 kohalikku omavalitsust Tartumaalt, Jõgevamaalt ja Ida-Virumaalt ning olulisemad tööd on suuremahuline vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamine Elva linnas ning nimetatud süsteemide rekonstrueerimine Ülenurme, Tõrvandi ja Nõo asulas. Võru linnas (Võru alamprojekt) rekonstrueeriti joogivee töötlusjaam, reoveepuhasti ning vee- ja kanalisatsioonitorustikud, Antsla vallas rekonstrueeriti ja rajati vee ja kanalisatsioonitorustikke.
Kõikide nende projektide suurrahastaja on olnud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, mille osalus on olnud 85 protsenti. Kümnendiku projektide kogumaksumusest on katnud toetuse saajad – kohalikud omavalitsused ja nende vee-ettevõtted ning viis protsenti SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Perioodil 2004–2006 rahastatud vee- ja kanalisatsiooniprojektide kogumaksumuseks kujunes 281 miljonit eurot ehk 4,4 miljardit krooni.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist rahastatud suurematest projektidest lõppes 2010. aastal Räpina paisjärvede saneerimine ja hüdrosõlme liigveelasu remont. Lisaks veel mõned ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojektid:
• Sinimäe reoveepuhasti rajamine;
• Lustivere reoveekogumisala reoveepuhasti rekonstrueerimine;
• Rakvere valla Arkna küla vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine;
• Anija valla külade veevarustuse renoveerimine, Alavere heitveepuhasti rekonstrueerimine;
• Albu asula reoveepuhasti rekonstrueerimine;
• Hummuli aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine;
• Mooste aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine.
Millised projektid ootavad ees?
Praeguse rahastamisperioodi 2007–2013 raames on lõpule jõudnud üks projekt – Otepää linna reoveekogumisala veemajandusprojekt (http://www.kik.ee/et/kik/rahastusallikad/euroopa-liidu-fondid/2007-2013/veemajandus/otepaeae-veemajandusprojekt.html), mis lõppes mullu novembris. Rekonstrueeriti 1,96 km veetorustikke ja 0,99 km kanalisatsioonitorustikke. Lisaks rekonstrueeriti kaks puurkaevpumplat ning täielikult uuendati Alajaama reoveepuhasti. Rajatati ka 2,14 km veetorustikku ja 1,74 km isevoolset kanalisatsioonitorustikku ning 1,29 km survekanalisatsioonitorustikku ja 6 reoveepumplat.
Ülejäänud I voorus rahastusotsuse saanud 35 projekti (kogusumma 421 816 000 eurot) puhul on projekteerimis- ja ehitustööd käimas. Paljud neist lõpevad 2011. aastal, kuid enamus jääb järgmisse aastasse. Täiendav info rahastatud projektide kohta on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehel (http://www.kik.ee/et/taotlejale/euroopa-liidu-fondid/rahastatud-projektid.html).
Oluline on seegi, et 2010. aastal tehti rahastamisotsus veel 22 projektile, mille tegevused puudutavad ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamist ja rekonstrueerimist erinevates Eesti väiksemates asulates ja külades. Järge ootab 24 rahastamistaotlust, mille hindamine praegu toimub.
Lisaks ühisveevärgi ja kanalisatsiooniprojektidele on põhjavee kaitseks EL Ühtekuuluvusfondi rahade abil alustatud jääkreostuse likvideerimisega Kose-Risti endise asfaltbetoonitehase ja Kose katlamaja territooriumil. 2011. aastal alustatakse reostuse likvideerimist Miinisadama, Süsta tn sadama, Tapa vaguni- ja veduridepoo, Kopli kaubajaama, Tallinn-Väike veduridepoo, Ahtme mnt 86 asfaltbetoonitehase ja Narva asfaltbetoonitehase territooriumil. Kokku rahastatakse aastatel 2011–2013 jääkreostusobjektidel asuva reostuse likvideerimist Ühtekuuluvusfondi vahenditest 19 miljoni euro ulatuses.
Paraneb ka jõgede olukord
Möödunud aastal alustati Ühtekuuluvusfondi rahade abil ka vooluveekogude seisundi parandamist ehk jõgedele kalapääsude ning kalade sigimis- ja elupaikade rajamist. Esimese projektina alustati Emajõe vanajõgede suudmete avamisega, mille raames on sõlmitud inseneri ja omanikujärelevalve leping maksumusega 40 955 eurot ja projekteerimis-ehitustööde leping maksumusega 175 279 eurot. Veel on vooluveekogude seisundi parandamise meetme raames sõlmitud projekteerimis-ehitustööde leping Kasari, Loobu, Pirita, Mustoja ja Kunda jõe seisundi parandamiseks. Lepingu maksumus 1 878 106 eurot. Nimetatud tööd lõpevad 2012. aastal.
Vooluveekogude seisundi parandamiseks on ette nähtud ligi 19 miljonit eurot. Tööde põhiraskus jääb 2011. ja 2012. aastasse, osa töid kandub 2013. aastasse.
HARRY LIIV, keskkonnaministeeriumi asekantsler
