Kõrgharidusreformi kolm peamist eesmärki on kõrghariduse kvaliteedi tõus, parema juurdepääsu tagamine kõrgharidusele ja kõrgkoolilõpetajate läbilöögivõime suurendamine tööturul.
Parlamendi heakskiidu saanud ülikooliseadus kindlustab motiveeritud ja akadeemiliselt võimekale tudengile kõrghariduse maksumaksja kulul. Õppekulude kandmine või sellest vabastamine on seotud otseselt üliõpilase enda panusega. Samas on tudengil võimalik eksameid teha ja ainepunkte koguda semestrite lõikes paindlikumalt. Kui tudeng kogub näiteks 30 ainepunkti asemel semestris 28, siis on ülikoolidel õigus, aga mitte kohustus nõuda tudengilt kogumata jäänud punktide eest tasu.
Iga õpilane peab ülikooli astumiseks täitma üldised vastuvõtutingimused. Muudatus on see, et kõrgkooli sisseastumiseks sätestab eelnõu üldnormina lävendipõhise vastuvõtu, lävendi kehtestavad ülikoolid. Uuenduseks on ka see, et akadeemilise puhkuse ajal tohib osaleda õppetöös ja kuulata loenguid, samas peab eksamite sooritamine toimuma õppetöö korralisel ajal.
Eraraha kõrgharidusest ei tõrjuta. Ettevõtetel ja eraisikutel jääb õigus taotleda õppekava avamist ja õppekohtade loomist. Siit tekib tihedam side tööturuga, mis tähendab, et kõrgkoolidel on võimalik tööturu vajadustele kiiremini reageerida.
Samas kontekstis ülikooliseadusega käsitleme ka uut stipendiumide ja vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemi, mis on täna haridus- ja teadusministeeriumis välja töötatud ja jõudmas lähiajal riigikogusse.
Ülikooliseadus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril ja kehtib üliõpilastele, kes immatrikuleeritakse 2013./2014. õppeaastal.
URMAS KLAAS, riigikogu kultuurikomisjoni esimees, Reformierakond
