“Viis aastat tagasi, mil ma küüslaugufestivali korraldamisega algust tegin, ei unistanud ma küll laadakorraldaja ametist. Küüslaugufestival on ikkagi teemapidu ja kaubamüüjate osatähtsust püüame me nüüdsest hakata vähendama,” tunnistas festivali peakorraldaja Aimar Pihlak, kes soovib, et sündmusega tuleks kaasa rohkem kohalikke ettevõtjaid ning kes on sättinud laadamüüjatele ranged reeglid, et mitte risustada festivali võõramaise tooraine ja toodetega.
Paljudele kohalikele elanikele põhjustab kerget meelepaha, et festivalile pääsemiseks tuleb osta pilet. Peakorraldaja Pihlak selgitas, et tegemist pole siiski tavalise laadaga, vaid peoga, kus läbivaks teemaks on küüslauk, ning külastajad saavad osa programmist, kus jagub meelelahutust ning huvitavaid maitseelamusi kõigile.
“Ideaalis on meie festival selline, et küüslaugukasvatajad saavad kokku, vahetavad muljeid, võrdlevad saaki, omavahel võetakse mõõtu ning pakutakse rahvale etendus,” rääkis festivali peakorraldaja.
Veel lisas Pihlak, et ei taha oma ettevõtmist võrrelda laatadega, sest tema hinnangul on küüslaugufestival ikka pulga võrra kõrgemal tasemel.
Esimesel festivaliaastal oli vaid mõnikümmend laadamüüjat ning ainult üks teemakohane toitlustaja. Tänavu viiendat korda peetaval küüslaugupeol on küüslaugutoite pakkumas juba umbkaudu kuuskümmend toitlustajat ning paljudele toitlustajatele ja müüjatele on Aimar pidanud üldse ära ütlema, sest nende pakutav toodang pole festivali teemaga vastavuses. “Viinereid ja friikartuleid me oma laadal pakkuda ei lase, iga toitlustaja peab ikkagi jääma festivali raamesse,” selgitas ta.
Kohalikud väikeettevõtjad ja MTÜ-d ei julge end näitama tulla
Küüslaugufestivalist on välja kasvanud üle Eesti tuntud tooted nagu küüslaugušokolaad, Külmalinna küüslaugusupp, mida toodab purgisupina ka Felix, ning küüslaugukommid. Tänavu on Aimar laiendanud festivali haaret ning kaasanud ka Jõgeva toitlustusasutused, kus samuti festivalinädalal küüslaugumenüü käiku lasti.
Ta tunnistas, et oleks siiski lootnud näha festivalil osalemas rohkem Jõgeva maakonna väikeettevõtteid, MTÜ-sid ja noorteühendusi, kellele ta pakkus ka võimalust siin ennast täiesti tasuta tutvustada. “Sügisel, mil avatakse Leader-meetme toetusrahade taotlusvoorud ja KIK-i projektirahastuse voorud, on kõik ettevõtjad rahapakkujate uste taga kraapimas, kuid ennast näidata nad ei julge. Mina olen festivalile pakkunud kohti, kuid sellega ei taheta miskipärast kaasa tulla,” oli Aimar Pihlak nördinud.
Veel rääkis ta, et on püüdnud hoida sündmuse korraldamisel kindlat joont ning püüab edaspidi festivalipoolt laiendada, luua rohkem meelelahutusvõimalusi ja pakkuda rohkem tegevust lastega peredele. “Käisin siin Lohusuu kalalaadal, mis oli minu jaoks täielik pettumus, sest kalakaupmehi oli laadal võib-olla neli ja ülejäänu kaubast oli mingi pudi-padi,” rääkis Pihlak ning rõhutas, et sedasorti laadaks nad festivalil kindlasti muutuda ei lase.
Ise pole eriline küüslaugufänn
Samas sõnas Pihlak, et kultuurikeskuse ümbrus hakkab neile tasapisi kitsaks jääma ning järgmistel aastatel püütakse festivali läbi viia näiteks Jõgeva linna staadioni ja praeguse ühisgümnaasiumi staadioni ümbruses.
“Naiste tantsupeo praktika näitas, et sinna mahub rahvas lahedasti ära ning me proovime tulevikus festivali sinna paigutada,” rääkis peakorraldaja, lisades, et senine paik kultuurikeskuse ümber neile siiski väga meeldib, kuid seal on kitsavõitu.
Mis puutub Aimari enda küüslaugutarbimisse, siis mingi eriline küüslaugufanaatik ta pole. “Olen küüslaugu kasvatamisega nii palju kokku puutunud, et minu ema ja isa kasvatavad seda oma tarbeks ja festivali auhindadega kaasnevad küüslaugubuketid on ka minu vanemate kasvatatud küüslaugust tehtud,” rääkis Aimar.
Veel lisas ta, et naudib kodumaist küüslauku talvisel ajal toorelt ning mõõdukalt toitude sees. “Söön hea meelega leiba, kus peal vaid küüslaugurattad, kuid seda vaid juhul, kui pole tarvis järgmisel päeval ansambliga kusagile esinema minna,” viitas mees küüslaugutarbimise miinuspoolele. Ta nentis ka, et küüslauk pole tema arvates maitseaine, mida tuleks ohtralt igale poole lisada ning ülemäära kas või sunniviisiliselt tervise kaitsmiseks sisse süüa.
“Küüslauk on vürtside kuningas,” kinnitas Pihlak, lisades, et iga küüslaugufestivali külastaja võiks endale talveks vähemalt kilo kodumaist küüslauku koju osta, sest talvel poest saada olev välismaine pole pooltki nii tervislik ja maitsev.
Kokad soovitavad küüslaugufestivalil kindlasti ära proovida
*Emale kuum küüslaugukohv koos küüslaugusaiaga, kuhu lisatud törts selle aasta värsket küüslaugumoosi.
*Lastele pannkook küüslaugujäätisega, kuhu peale on riivitud magusat käsitsi valmistatud Küüslaugu Festivali küüslaugušokolaadi.
*Issile tervituseks küüslauguleivad koos küüslauguõllega ning seejärel kehakinnituseks küüslauguga glasuuritud õrnsuitsu searibi.
*Vanaemale hõrk küüslaugukana, millele lisatud hapendatud küüslaugupealseid ning serveeritud koos Paunvere põldudelt korjatud õiemees röstitud küüslaugumugulatega.
*Vanaisale vanade aegade meenutuseks pits jääkülma toniseerivat küüslauguviina ning siis juba üks tummine Külmalinna Küüslaugusupp.
Spetsiaalne küüslaugufestivali menüü Saksa Pubis ja Pappa Pizzas
i
EILI ARULA
