Reedel ja laupäeval oli Jõgeva kultuurikeskus taas noorte luulehuviliste päralt. Toimusid Betti Alverile pühendatud 28. luulepäevad „Tähetund“. Selleaastane teema oli „Kuus kuulsat krüsanteemi“ – kirjandusrühmituse Siuru poeetide luule. Luulepäevade tänavused juhid olid Kadi Värnik ja Einar Susi.
Viiruseohu tõttu jäi osa truppe „Tähetunnile“ tulemata. Koolidest, kus oli esinenud koroonajuhtumeid, tulijaid polnud. Kohaletulnud järgisid kenasti korraldajate seatud reegleid. Maski kandmine saalis oli kohustuslik. Liblikapüüdja noored mõõtsid saaliuksel kehatemperatuuri ja kontrollisid, kas telefoni laetud HOIA äpp on ka töös.
Eneli Umbsaar, Rapla riigigümnaasiumist ütles, et tema kaitseb end küll sedaviisi, et lahkub kohe pärast enda trupi etendust.
„Näitlen ennekõike sellepärast, et see on üks võimalustest eneseväljenduseks. Kasutan teisigi, nagu kunst näiteks. Need lubavad ennast koolinädala kestel välja elada. Olen näidelnud põhikoolist alates ja ka ise näidendeid kirjutanud,“ rääkis Eneli. Seekordselt „Tähetunnilt“ kõrvale jäämine ei tulnud tema jaoks üldse kõne alla. „Jõgeval olen teist korda, käinud olen ka Saaremaa teatripäevadel.
Tänavune teema võttis päris palju mõtlemist, sest kuue luuletaja looming on kokku päris mahukas. Nad on küll kõik sellised, kelle teoseid oleme koolis ka lugenud ja mõned nende hulgast on mu lemmikud,“ tõdes Eneli, kellele Eesti autoritest meeldib enim Marie Under ise. „Tänapäevastest luuletajatest lugesin viimati Indrek Hirve luulet, see mulle ka väga meeldis ja Kristiina Ehini luule samuti,“ lisas ta.
Liblikapüüdja jälle laureaatide hulgas
Noorte luuleetendusi jälgis žürii ehk Akadeemia, nagu seda „Tähetunnil“ tavaks nimetada. Seekord kuulusid Akadeemiasse Toomas Lõhmuste, näitleja Maarius Pärn, Eesti Rahva muuseumi arendusdirektor Viljar Pohhomov, kirjanik Valdur Mikita ning raadioajakirjanik ja koolitaja Märt Treier.
Laureaaditiitli pälvisid Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 7.–9. klassi trupp, sama kooliteatri gümnaasiumitrupp ja Rakvere reaalgümnaasiumi trupp Väike-Karla. Liblikapüüdja truppidele tõid tunnustuse Marie Underi tekstil põhinev lavastus „Valge lind“ ja Henrik Visnapuu tekstil põhinev lavastus „Magdaleena“, mõlema autoriks Lianne Saage-Vahur. Lianne pälvis ka lavastaja eripreemia.
Juba aastaid „Tähetunni“ žüriis osalenud näitleja, lavastaja ja õppejõud Toomas Lõhmuste ütles esimese asjana, et seekordne „Tähetund“ oli väiksem, aga kirkam.
Väikesest seemnest kasvanud kaunis alpiniit
„Kolm laureaati on need, mis jäävad üle aegade meelde oma puhtuse, kirkuse ja nutikusega. Liblikapüüdjate puhul polnud see ootamatu, aga nad suudavad ikka üllatada. Lianne lavastab terviklugusid, mis jäävad meelde ka lugudena. Liblikapüüdja puhul pole vahet, kas laval on pisikesed või seitsmes klass, nad suudavad anda teksti nii, et teevad silmad ette abituuriumilegi.
Kindlasti jääb meelde Põlva Lavahirmu-lavajulguse trupp, kelle tükk tõeliselt rabas, eriti sellega, et see oli laste enda töö.
Ka Väike-Karla Rakverest, kus Jaune Kimmel teeb väga lastega head tööd. Kuidas nad toovad tekstid üle aegade, on värskendav kogemus. Sotsiaalsete teemade ülekandmine nüüd juba ligi sajand hilisemasse aega on väga aktuaalne. Nimetaksin seda tõsiselt serviti löömiseks,“ rääkis Lõhmuste.
„Mul on väga hea meel, et neid etendusi nägin,“ ütles Vooremaale teine Akadeemia liige, kirjanik Valdur Mikita. „Tipud olid tõelised pärlid. Laureaatide osas oli kogu žürii ühel meelel,“ lisas ta.
Oma kogemustest siurulaste loominguga rääkis Mikita: „Võib-olla kõnetab mind kõige rohkem Betti Alveri looming. Ka tema isakodu oli Suislepas. Olen kõndinud mööda neid maastikke. Seal Pikassillas olid ka minu lapsepõlvemetsad. Olen aru saanud, et huvi mõne autori loomingu vastu tekib enamasti siis, kui leiad üles selle pisikese isikliku detaili, mis temaga seob.“
Järelemõtlemist jätkus kirjanikul tükiks ajaks. „Alles laupäeval tagasi sõites hakkasin aru saama, mida Lianne Saage-Vahur Jõgeval on korda saatnud. Väike ime, nagu väikesest seemnest kasvanud kaunis alpiniit.“
LAUREAADID
• Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja gümnaasiumitrupp lavastusega „Magdaleena“ (juhendaja Lianne Saage-Vahur)
• Rakvere reaalgümnaasiumi trupp Väike-Karla lavastusega „Häda§ignaal“ (juhendaja Jaune Kimmel)
• Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja 7.–9. klassi trupp lavastusega „Valge lind“ (juhendaja Lianne Saage-Vahur)
ERIPREEMIAD
• Hea üllataja eripreemia – Põlva gümnaasiumi näiteringi Lavahirm juhendaja Kristin Kooskora
• Mõjususe eripreemia – Maardu gümnaasiumi trupp Royal Theatre lavastusega „Surmamõrsjad“ (juhendajad Esenya Antropova ja Kaider Vardja)
• Ajasildade oskusliku loomise eripreemia – Rakvere gümnaasiumi teatriansambel lavastusega „Kurb“ (juhendaja Aili Teedla)
• Tundeaususe eripreemia – Jüri gümnaasiumi trupp Vaba Valik lavastusega „Suhtekeeris“ (juhendaja Ingrid Mikk)
• Lavajulguse eripreemia – Põlva gümnaasiumi näitering Lavahirm lavastusega „Hüvasti, mina!“ (juhendaja Kristin Kooskora)
• Juhendaja eripreemia – Lianne Saage-Vahur (Jõgeva kooliteater Liblikapüüdja) ja Jaune Kimmel (Rakvere reaalgümnaasiumi trupp Väike-Karla)
NÄITLEJAPREEMIAD
• Meril Kiskonen (Jüri gümnaasiumi trupp Vaba Valik)
• Gregori-Johannes Nõmm (Jüri gümnaasiumi trupp Vaba Valik)
• Paul Pärn (Jüri gümnaasiumi trupp Vaba Valik)
• Triinu Tõnts (Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja gümnaasiumitrupp)
• Anastassia Nesterenko (Maardu gümnaasiumi Royal Theatre)
• Hanna Kadarpik (Rapla gümnaasiumi trupp Ega Vist)
• Oliver-Hannes Kurs (Rakvere gümnaasiumi teatriansambel)
• Nele Limberg (Rakvere linnanoorte näitetrupp)
ANDRA KIRNA
