|
Põlva elanik Katti Lainoja juhtus ühest tööportaalist lugema kuulutust, millega anti teada, et Põltsamaa linnavalitsusse vajatakse sotsiaalosakonna juhatajat. Naine oli ka varem omavalitsuses umbes sarnase struktuuriga osakonnas sotsiaaltööd teinud ja seetõttu äratas tööpakkumine temas huvi. |
Põltsamaa linnavalitsusse otsiti sotsiaalosakonna juhatajat juba pikemat aega. Esimesel avalikul konkursil kandidaatide seast sobivat ei leitud, kuid teisel katsel see õnnestus.
Katti Lainojal on nüüdseks esimene töönädal uuel töökohal möödas, ta asus ametisse 28. aprillil.
Lainoja sõnul on ta tegelikult pärit Ida-Virumaalt. Tema kahel täiskasvanud lapsel on ammu pered, neist üks elab Tartus ja teine Tallinnas. Lõplik otsus Põltsamaale tööle asuda sündis vastsel sotsiaalosakonna töötajal enda sõnul alles pärast töövestlust.
Tuttav amet tekitas huvi
Eelmine sotsiaalosakonna juhataja Kaire Bubnis lahkus ametist möödunud aasta lõpus, tema vastne mantlipärija tunnistas, et ei tundnud huvi, mitu kandidaati sellele kohale oli, kuid on kursis, et tegemist oli juba teise katsega ametikoht täita.
Katti Lainoja kinnitusel on tal oma praeguse töö tegemiseks eelnevatest sarnastest ametitest kogemusi piisavalt ning ta on tutvunud sotsiaaltööga ka väljaspool Eestit. Samuti hindab ta oma pingetaluvust piisavaks. Ta on sotsiaalvaldkonnas tegutsenud juba 1993. aastast alates.
Ehkki esimese õpitud eriala poolest hoopis majandusgeograaf, on ta hiljem õppinud sotsiaaltööd nii Tallinna Pedagoogilises Instituudis kui ka Tartu Ülikoolis.
Katti Lainoja sõnul täiendavad kaks eriala teineteist päris hästi. 19 aastat töötas ta Põlva maavalitsuses sotsiaaltöö peaspetsialistina, seejärel sattus Põlva valla sotsiaaltöö- ja kultuuriosakonna juhataja ametisse. Viimaste kohalike omavalitsuste valimiste tulemusena ühinesid Põlva linn ja vald ning seetõttu tuli ka temal uut tööd otsima hakata.
Eemalt tulnuna näeb asju teise pilguga
Katti Lainoja sõnul on tal ideid, mida uues ametis teostada, kuid nendest on vara rääkida, kuni ta neid Põltsamaa linnavalitsuse töötajatega läbi pole arutanud. Ta usub, et eemalt tulnud inimesena on kindlasti kasulik, kui ta oma tööd natuke teisiti korraldab ja asju teise, kaugemalt tulnu pilguga näeb.
Samas tõdes naine, et sotsiaalvaldkonnas on probleemid üle Eesti küllaltki sarnased, ehkki iga inimene on isiksusena alati eriline. Ta on ka Põltsamaa päevakeskusega tutvuda jõudnud ning tal on uusi ideid ka seoses selle asutuse töökorraldusega. Põlva linnaski on päevakeskus, mis rajati juba enne 2000. aastat. Katti Lainoja usub, et küllap saab sealtki ideid, mida Põltsamaa päevakeskuses rakendada võiks.
Tema kinnitusel tuleks inimestelt küsida, mis nende arvates päevakeskuses olema peaks ja millised tegevused seal võiksid toimuda. Põlvas kasutavad päevakeskust eelkõige linnaelanikud, kuid seal käib rahvast ka ümberkaudsetest omavalitsustest.
i
Põltsamaa on kompaktsem
Et uus töökoht on kodust kaugel, on Lainoja leidnud endale Põltsamaal ka ajutise elupaiga.
Põlvas on ta korterielanik ja seetõttu on tal lihtsam kaugemale tööle käia kui eramajas elaval inimesel. Katti Lainoja kinnitas, et Põltsamaal talle meeldib, sest võrreldes Põlvaga on Põltsamaa territooriumilt kompaktsem, samas roheline ja igati kena väikelinn.
61aastane naine ei arva, et ta uue töökoha jaoks liiga vana on, küll aga nentis ta, et 19 aastat Põlva maavalitsuses oli liiga pikk aeg ja tegelikult oleks võinud sealt juba varem ära tulla. Ta tunnistas, et mõtles ka ise juba mõnda aega uuele töökohale. Põlva vallas sotsiaal- ja kultuuritööga tegelemise aeg jäi paraku linna ja valla liitumise tõttu lühikeseks. Katti Lainoja loodab vähemalt järgmiste kohalike valimisteni oma praeguses ametis tegutseda.
i
TOOMAS REINPÕLD
