Valimiste eel on eriti oluline, et ajakirjandus oleks valvekoer, mitte lõukoer. Seega tuleb ajakirjanikel eriti hoolikalt jälgida kirjapandud andmete õigsust. Tuleb endalt küsida, kas ühe või teise teema puhul on ikka silmas peetud erapooletuse ehk võrdsete võimaluste printsiipi – tagatud seisukohtade ja arvamuste paljusus. Kohatu ja ebaeetiline on kirjutada teemast valikuliselt, jättes olulised faktid kõrvale.
Rahvaliidu “pink” on teiste erakondade omast tunduvalt pikem ja meie esindajad on oma ala asjatundjad. Rahvaliidu nimekirjades kandideerib Jõgevamaal 233 inimest, seega oleme kandidaatide arvult suurim erakond. Otsa lahtitegemisest valimisliitudesse taandumisele ei saa juttugi olla. Rahvaliit on Jõgevamaal jätkuvalt suurima esindatusega erakond.
Kuuldused, justkui takistaks Villu Reiljani ümber toimuv kohtuprotsess valimisnimekirjade esitamist, on õhust võetud põhjendamata oletus. Just Jõgevamaal on Rahvaliit peaaegu igas omavalitsuses esindatud oma nimekirjaga, mis moodustavad üle kolmandiku kogu erakonna nimekirjadest. Seega pole õige väita, et kohtuprotsess on pärssinud erakonnanimekirjade esitamist. Kohtuprotsessi ei maksa kiskuda valimisvõitlusse, Eesti on õigusriik ja inimese üle mõistab õigust kohus.
Nimekirjade koostamisel lähtus Rahvaliit põhimõttest, et need esindaksid võimalikult paljusid huvirühmi. Me ei ole pidanud õigeks minna seda teed, nagu mõni erakond on läinud, koostades valimisnimekirju lihtsalt erakonna esindatuse pärast, olgu või viie kandidaadiga. Meie tahame, et meie esindajad kohaliku inimese huvide eest päriselt seisaksid. Arusaamatuks jääb kriitika, et erakondadel puuduvad uued säravad tähed. Säravaks saadakse raske tööga, nagu teemantki saab oma kauniduse alles lihvimisel. Parimad näited ärielu ajaloost kinnitavad seda, et ajalehepoisist miljonäriks saamisel on edu rajatud tugevamale alusele. Rahvaliit pole pidanud õigeks rakendada valimisvankri ette säravaid peibutusparte, sest leiame, et kohalikku elu suudavad edendada vaid oma kodupaika tundvad inimesed. Omavalitsus on oma valitsus, kus inimesed ise korraldavad oma elu, muu hulgas valivad endi hulgast väärikad esindajad, keda nad usaldavad. Valimistel toetatakse neid, kes nelja aasta jooksul on ennast oma kodukohas tegudega tõestanud. Seega ei ole poliitilistele „partidele” neil valimistel kohta.
Vahetult enne valimisi kasutatakse vana kulunud trikki. Ennast püütakse näidata tugeva ja atraktiivsena, värvates liikmeks kuulsaid ja ilusaid, vastastest aga luua pilt kui hääbuvast organisatsioonist. Aususest on siin asi kaugel, sest tegu on rahva arvamuse teadliku mõjutamisega soovitud suunas.
Rahvaliit on teistele erakondadele tugev võistleja. Kodukohaga seotud küsimustes on inimesed kõige enam usaldanud Rahvaliitu. Kuid see usaldus on teenitud järjepideva tööga, valijaile antud lubadused on alati ka täidetud. Oleme varem suutnud end tõestada ja suudame ka nendel valimistel. Regionaalpoliitilise jõuna suutis Rahvaliit valitsuses suurendada kohalike omavalitsuste eelarvet ligi 3 miljardi krooni võrra aastas, mille tulemusel on viimastel aastatel renoveeritud ja ehitatud hulk uusi koole ja lasteaedu, kultuuri- ja spordiobjekte. Valitsusvastutust kandes täitis Rahvaliit olulised regionaalpoliitilised lubadused. Nii suurendati omavalitsuste tasandusfondi 1,5 korda ja teerahaeraldis tõsteti 15 protsendile kütuseaktsiisist, mis lisas kohalikesse eelarvetesse pool miljardit krooni. Rahvaliit täitis oma pikaajalise lubaduse eraldada omavalitsusustele laekuva tulumaksu osa poliitiliste otsuste tõmbetuultest. Omavalitsustele laekuv osa üksikisiku brutotulust tõsteti 11,9 protsendile, see ei sõltunud enam Riigikogu poolt tehtavatest maksuvabastustest. Tegemist oli suurima maksupoliitilise otsusega pärast 1993. aastat.
Mida aeg edasi, seda enam on nii avalikkus kui ka poliitikud tunnistanud, et valimiskampaaniad muutuvad aina populistlikumaks: üha vähem saab vaadata sisulisi debatte ja kuulata-lugeda poliitikute seisukohti. Siinkohal on just ajakirjandusel esmane roll ja ka võimalus avalikkust igakülgselt informeerida, lähtudes poliitilise tasakaalustatuse ja erapooletuse põhimõttest. Ja eriti oluline on neid põhimõtteid silmas pidada valimiskampaania ajal, selle asemel et esitada ennatlikku väärinfot tõe pähe. Inimesed ootavad tegusid, hoolivust ja sallivust, mitte faktidega vassimist.
Vastukaja 22. septembril Vooremaas ilmunud artiklile „Rahvaliit taandus valimisliitudesse ka Jõgevamaal”
MAI TREIAL,
Rahvaliidu juhatuse liige
