Maalimisest ja joonistamisest lummatud Katharina Pärn on kunstikoolis käinud pisut vähem kui kaks aastat. Tema esimesel isikunäitusel on tajuda põnevat värvide mängu ning igas töös pisimagi detaili lihvimist.
Kuuenda klassi tüdruku Katharina esimene isikunäitus kannab pealkirja “Kütkestatud kunstist”. Tüdruku sõnul naudib ta nii maalimist, joonistamist kui ka savist ja kipsist vormimist. Kunst lihtsalt tõmbab ta kaasa. Katharina õpib Jõgeva kunstikoolis teist aastat. Ta asus kohe kolmandale kursusele, praegu õpib neljandal. Katharina on juba väiksest peale joonistamisega tegelenud. Lasteaiaski jäi silma tüdruku kunstianne ning tema värvilised pildid. Tüdruku sõnul on õpetajad koolis öelnud, et tal on hea käsi. Nii otsustaski tüdruk kunstikooli õppima asuda. Neiu tunnistas, et võib-olla oleks see kasuks tulnud, kui ta alustanuks päris algusest. “Oleksin saanud rohkem õppida. Tunnen, et guaššidega maalimisel pean õppima värvide sobitamist ja segamist, see nii hästi veel välja ei tule,” märkis ta.
Võluv loodus
Näitusel liigub Katharina esmalt oma lemmikseinani, kuhu on üles riputatud tööd lumeleopardidest, hobusest, kassist ja jäälinnust. Just seal saavad kokku kunstniku armastatud loodus ning sulnid sinised toonid. Tüdruk naudib looduse ja loomade maalimist. Tema eriliseks lemmikuks ongi lumeleopardid ja hobused. Mõlemad tegelased leiab küll tema näituselt, kuid tüdruk ise arvab, et kaslasi ja hobuseid on ta liialt vähe joonistanud, kindlasti peab seda veel tegema.
Katharinat võluvad sinised toonid, eriti heledad ja akvasinised värvingud. Loomade juures neid värve küll sageli kasutada ei saa, ent Katharina maalitud taevas ja vees sillerdab nii mõneski töös terve sinise värvispektri pillerkaar. Nii pole ka imestada, et maalitud järve silmitsedes jääd mõtlema, et kus on vesi ja taevas ning mis on mille peegeldus.
Tüdruku eriline lemmik on aga jäälind, kelle pärlendavas sulestikus neiu siniselummus eriti selgelt väljendub. Iga väiksemgi sulg on ülima täpsusega lihvitud. Töö oleks justkui üksikutest tükkides kokku sulanud tervik. Iga kild on omaette viimistletud teos. Kassi silmadeski on kasutust leidnud helesinine laguunitoon. “Värv kaslase silmades tõmbab ligi, nagu vaataks ta ainult sind,” selgitas autor. Kuna Eestis on pikalt sügistalvist halli olemist, mõtleb Katharina värve juurde. “Talvel lisan rohkem sinist. Praegusele ilmale annaks erkrohelist nii puudesse kui maastikku juurde panna,” vaatas ta aknast välja ja rääkis, kuidas pealtnäha sompus maailm teda inspireerib.
Üks Katharina esimesi töid on raagus puu, mille taustaks katsetas kunstnik kokku sulavaid vikerkaarevärve. Kuna plaan sujuvalt ei läinud, tegi ta eri värvide üleminekud kuldse ja hõbedase markeriga üle. Nii on vikerkaare erinevad toonid selgelt välja joonistunud. Kuldne ja hõbedane toon esineb Katharina töödes veelgi. Mägede ja pilvede maalimisel on ta erinevate roheliste ja siniste varjundite välja toomiseks kasutanud metalset sära. Kuna pilt jäi tüdruku jaoks “lahjaks”, lisas ta kulda ja hõbedat mustrina nii maapinnale kui igasse vihmapiiska.
Tabab pildistamisel värve
Peale kunstikoolile käib tüdruk Jõgeva põhikooli fotoringis. “Pildistamisel näen värve, mida saan kunstikooli töödes kasutada,” tõi ta välja ja lisab, et näiteks oma foto päikeseloojangust on ta jäädvustanud maalinagi. Tüdruku objektiivi ette jäävad nii loomad, loodusvaated kui inimesed. Siiski pildistab ta loomi pisut enam kui inimesi. Loodus on noore kunstniku hinnangul hea inspiratsiooniallikas, sest sealt leiab nii palju erinevaid värve. Fotograafias peab Katharina oluliseks loomulikkust, mitte piltide töötlemist.
Kodus on tüdrukul saksa lambakoer ning kass. Fotograafiahuviline püüab tabada loomadele iseloomulikku olekut. Näiteks koerale meeldib väga joosta ning nii püüabki neiu jäädvustada koera silkavaid jalgu võimalikult teravalt ja selgelt. Fotograafia ja kunsti kõrvale on Katharina uue hobina leidnud ratsutamise. Pool aastat hobustega tegelenud tüdruk leiab, et kui rohkem harjutada, saab kunagi isegi võitlustelt osa võtta. Nii mahutabki ta oma koolipäevadesse erinevaid huvitegevusi: kolm korda nädalas kunstikool, korra fotoring ning ratsutamine.
Ühe põnevaima tööna hakkab näitusel silma iseloomustus. Musta tintenpeniga on paberile kirjutatud kuus kunstnikku iseloomustavat sõna. Sõbranna kirjeldas Katharinat kui ilusat, armsat ja toredat kaaslast. Need sõnad moodustavad lookleva maastiku ja mäed. Sellel viljakal pinnasel sirguvad aga kolm puud: naljakas, sõbralik ja abivalmis. Need on isikuomadused, mis kasvavad ja kujunevad välja sõprade headest soovidest. Katharina näituselt leiab ka – nagu ta ise nimetab –, ninni-nänni, milles seas on nii nööpe, ripatseid, seebialuseid kui topse ja tasse. Põneva tegelasena hakkab silma pärani suuga pisike keraamiline kala. “See on veekeeris. Kala suhu saab pista lõhnakuuli ning saunakerisele pannes hakkab see lõhnama,” kirjeldas tüdruk. Savist küünlajalg võib olla nii praktilise kui kunstilise väärtusega. Ühtpidi hoiab see küünalt paigal, ent teisiti keerates on see justkui kaabu. Katharinale jääb kunst tulevikuski tema tegemiste lahutamatuks osaks. “Kui ma edaspidigi maalin, võib-olla avan kunagi isegi oma galerii,” muigas ta.
Suur üllataja
Juhendaja ja Jõgeva kunstikooli õpetaja Elita Järvela kinnitusel on Katharina suur üllataja. “Ootan põnevusega, kuidas ta looming õide puhkeb. Temas hakkab silma suur pühendumus tööle. Ta teeb palju iseseisvalt, jälgib kuidas ma teisi õpetan ja õpib ka ise sellest. Katharinal oli kohe alguses oma käekiri. Ta on kui pung, mis töö käigus avaneb. Kui ta uue teema võtab, siis ma ootan seda hetke, kui töö on nii küps, et ta õide puhkeb. Tal on põnev värvitaju, värvuste sobitamine, pinnad on selged ja läbi töötatud. Detailid tema töödes – linnu ilusad tiivad, lehed – mõjuvad dekoratiivse mustrina, see on minu silmis tema trump. Olen märganud, et ta on teiste õpilaste suur lemmik. Teda oodatakse väga ning kallistatakse palju. Katharina tundub vaikne, salapärane ja hoomamatu. Ta eristub teistest. Tema jõuline ja tugev natuur on inspiratsiooniks endalegi.”
MARGE TASUR
