Möödunud nädala lõpus saabunud talveilmad tuletasid nii mõnelegi majaomanikule meelde lihtsa tõe, et ilma korras küttekolde ja pühitud korstnata sooja tuppa ei saa. Sestap pole Eesti Korstnapühkijate Koja jõgevamaalasest liikmel Ivar Feimanil lähiajal veel hõlpu loota: uusi väljakutseid tuleb pidevalt.
“Kahjuks jätavad paljud, jah, korstnapühkija kutsumise viimase minuti peale, kuigi tegelikult võiks korstna ära pühkida lasta juba siis, kui kütteperiood kevadel lõpeb,” ütles Ivar Feiman. Lisaks korstna õigeaegse pühkimise vajadusele tuleb Feimani sõnul inimestele ikka ja jälle meelde tuletada, et nad ei viskaks pliidi alla ega ahju kile- ja fooliumpakendeid, fooliumiga vooderdatud papp-pakendeid ega märgi mähkmeid, sest need rikuvad küttekoldeid ja suitsukäike.
Lisaks kütteperioodi algusele tuleks küttekolded kutsetunnistusega korstnapühkijal üle vaadata lasta siis, kui olete endale värskelt korteri või maja soetanud. Loomulikult väidab eluaseme eelmine omanik, et ahi, pliit või kamin on kõige paremas korras, ent tegelikult võib see olla amortiseerunud või valesti ehitatud.
“Seaduse järgi on uuel omanikul õigus korrast ära küttekollete eest veel teatud aja jooksul kompensatsiooni nõuda, ent parem siis juba kohe hinda alla tingida kui hiljem kohtuteed käia,” ütles Ivar Feiman.
Küttekollete, korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust võib seaduse järgi osutada korstnapühkija, kellel on vastav kutsetunnistus. Kui avalikus kasutuses olevate hoonete puhul on see raudne reegel, siis üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise puhul lubab seadus erandit: seal võib kõnealuse töö ära teha ka kutsetunnistuseta isik, kui ta järgib selle juures küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
Tõsi, ülemöödunud aastal kehtima hakanud tuleohutuse seadus ütleb, et ka nimetatud rajatistes peab ühe korra viie aasta jooksul korstnapühkija töö ära tegema kutsetunnistusega isik, kes pärast seda väljastab akti küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta.
“Akt peab kõigil majaomanikel ette näidata olema 2015. aastal. Ettenägelik inimene hangib selle aga kindlasti juba varem,” ütles Ivar Feiman.
Lõuna-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektori Arvo Jõgiste sõnul pole tahmapõlenguid meie maakonnas viimasel ajal eriti olnud ning tema jaoks on see märk Jõgevamaa korstnapühkijate heast tööst. Ka olid Jõgevamaa ehitiste valdajad päris usinad esitama tuleohutusaruannet, mida neilt tänavu esimest korda nõuti. Tähtaeg “kukkus” eile. Tuleohutusaruannet nõutakse küll ainult koolide ja lasteasutuste, 50 või enama kohaga majutushoonete, elutähtsat või kommunaalteenust pakkuvate ettevõtete jms hoonete kohta ning nende valdajaid on aruande esitamise vajadusest isiklikult teavitatud.
Tänavuse aasta algul jõustus Arvo Jõgiste sõnul ka tuleohutuse seaduse paragrahv, mis sätestab, et tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri võib ehitada või paigaldada ainult pottsepp, kellel on vastav kutsetunnistus. Neil, kel plaanis nimetatud töid teha lasta, tuleks siis jälgida, et meistril ikka vajalik tunnistus olemas oleks.
i
RIINA MÄGI
