Londonis rahvusvahelistel kutsevõistlustel WorldSkills eksperdina osalenud Luua Metsanduskooli õppeosakonna juhataja kohusetäitja ja maastikuehituse õpetaja Raili Laas pidi kõik oma n-ö rebasehirmud enda teada jätma ja nii oma õpilaste kui ka kaasekspertide eest seisma hakkama.
Elus esimest korda taolisel suurvõistlusel osalenud Laas lahkus Eestist juba kuus päeva enne võistluste algust. Ettevalmistused tähtsaks jõuprooviks algasid ülejärgmisel päeval. Need olid talle väga tihedad tööpäevad, mis kestsid enamasti kuni 12 tundi.
“Algul mõtlesin küll, et mis ekspert mina olen, teised on kõik juba mitu aastat osalenud ja teavad tunduvalt rohkem,” rääkis Raili Laas. Kogu seltskond oli aga tema sõnul väga tore ja sõbralik, mingit “rebase” tunnet ehk esimese aasta hirmusid polnudki. Kui mõned eksperdid rääkisid, et esimesel osalemisaastal koheldi neid kui lapsi, siis maastikuehitajatega küll nii ei olnud.
“Võib-olla ka sellepärast, et ma peaekspert Hendrik Bossi varem tundsin, oleme koos YEBISU projektis. Väga hea oli tunda, et võin kellelegi toetuda.”
Osa tööriistu jäi teel Londonisse kaduma
Kõigepealt tehti võistlustel plaanidele, mis olid kätte saadud juulis, 30 protsenti muudatusi. Seda näeb ette reeglistik ja muudatusi tegid kõikide maade eksperdid. Pühapäeval valmistasid eksperdid ette võistluse reeglid. Esmaspäeval saabusid disainerid ja joonestajad ning hakkasid muutusi plaanidesse viima. Samal ajal vaadati üle boksid, materjalid, tööriistad.
Esmaspäeval tutvusid võistlejad materjalidega, tutvustati tööriistu. Selleks hetkeks ei olnud kohal taimmaterjal. Teisipäeval andsid eksperdid boksidele viimase lihvi. Võistlus läks lahti kolmapäeva hommikul.
Londonisse saadetud tööriistakonteineriga oli midagi juhtunud, ka pooled Luua võistlejate tööriistad oli kaduma läinud. Railil tuli muretseda uued. See ülesanne polnud kergete killast, sest oma boksis ootasid õpilased pikisilmi eelkõige kivimeisleid, et täiesti uut ja võõrast materjali tundma õppida.
“Me oskame igast olukorrast välja tulla ja saame hakkama ning tuleme kõigega toime,” ütles Laas. Seegi on oluline osa ettevalmistusest.
Samas oli viimane pool tundi võistlusest väga pingeline, seda ei oskagi kirjeldada: kisa, plaksutamine, kiiresti mõningate tööde lõpetamine. “Kiita sai eestlaste veesilm, erialaste oskuste poolest ei ole midagi ette heita, võistlejad olid tasemel. See oli tõeliselt hea kogemus.”
Luua Metsanduskooli arendusjuht Anu Vaagen lisas, et Raili Laas on väga palju osalenud rahvusvahelistes projektides, tunneb teisi kultuure ja teab, kuidas erinevates keskkondades suhelda. “Meie ei saa minna teiste hulka oma reegleid kehtestama, alati peab arvestama kultuuritausta,” nentis ta. Erinevate inimestega eri tasanditel suhtlemine annab tegelikult väga palju juurde. Varasema kogemuse võrra rikkamaks saanuna oli Raili Laasil seetõttu tunduvalt lihtsam.
Tõlkes kaduma läinud
Tänavu oli WorldSkillsi reegleid esimest korda veidi leevendatud ning pauside ajal võis ekspert oma võistlejatega rääkida, varem ei tohtinud sõnagi vahetada. Tööprotsessi sekkuda ei tohtinud. Kui õpilased millestki aru ei saanud, siis oli õpetajal võimalik koos teise eksperdiga ja tema loal oma õpilastega ka emakeeles suhelda. Raili Laasil seda vaja ei läinud.
Võistlejatel olid kaardid – üks pool punane ja teine roheline. Kui probleem oli tõsine, tuli tõsta punane kaart. Kes keelt ei osanud, kasutas pilte.
Ekspertidest kasutasid tõlgi abi jaapanlased ja hispaanlased. “Kindlasti oli nende koostöö ja otsuste tegemine raskendatud, sest tõlkimine võttis oma aja,” rääkis Raili. Hindamisjuhendi koostamise ajal istus ta ühes rühmas Taiwani ja Jaapani ekspertidega. “Kolmveerand ajast läks ülerääkimiseks, mida eelmisel päeva oli arutatud, sest nad olid valesti aru saanud või polnud üldse aru saanud, kuigi olid kõige poolt hääletanud. Minu küsimus oli, et mille poolt nad siis hääletasid. Nende arusaamine asjadest oli kummaline. Läks väga palju aega, enne kui nad taipasid, millised muudatused olid võistluste ajal toimunud. Hindamisprotsessi väljatöötamiseks oli tegelikult üsna vähe aega,” kirjeldas Raili.
Väga palju oli osalejate hulgas saksakeelseid maid. Mida enam nad avastasid, et Raili Laasiga saab ka saksa keeles suhelda, seda soojemaks muutus suhtumine temasse.
Keele- ja arvutioskus tõstis eestlanna esile
Anu Vaagen ütles, et Raili Laas pälvis väga suure lugupidamise teiste ekspertide hulgas nii saksa kui ka inglise keele oskusega. “Ta oli ka ainus, kes valdas AUTOCADi programmi ning tegi arvutis hindamisjuhendid,” lisas Vaagen.
Raili Laas tunnistas, et maastikuehitajad ja aednikud ei pea AUTOCADi tundma. “Meie oleme väike riik ja väike kool, seetõttu me oskame. Suurte riikide suurtes koolides on iga asja jaoks oma inimene,” nentis ta.
Enamikul võistluspäevadest lahkus Laas koos peaeksperdiga viimasena võistluspaigast.
Võistluse lõppedes tehti talle ettepanek tulla järgmisel aastal maastikuehitajate võistlusele peaeksperdiks. Raili Laas oli aga alles esimest aastat WorldSkillsil, seetõttu ei saa ta veel peaeksperdina osaleda, enne tuleb veel üks aasta olla ekspert. Peaeksperdina jätkab soomlane Hendrik Bos, kes on ühtlasi ka Soome maastikuehitajate liidu president.
Ettevalmistus peaks algama juba praegu
EuroSkillsil võivad kaasa lüüa kuni 25-aastased õppurid, WorldSkillsil kuni 22-aastased. Juba järgmiseks EuroSkillsiks, mis peetakse 2012. aasta 4.-6. oktoobrini Belgias, tuleks Luua Metsanduskoolil komplekteerida meeskond, kes saaks võistelda ka WorldSkillsil.
“Praegu tuleb teha valik ja hakata noori treenima. Ette tuleks neid valmistada ka psühholoogiliselt. Oluline on anda noortele palju võimalusi. Enamik treenibki oma õppureid kahe aasta jooksul eesmärgiga viia nad WorldSkillsile. Kui meile teatatakse üheksa kuud ette, et saame minna, ja siis hakkame alles võistlejaid otsima ning olusid kompama, et välja selgitada, mis üldse toimub, siis ei tule sellest kõigest midagi välja,” tõdes Laas.
Kui hästi läheb, siis tuleb ka Skandinavian Cup, kuhu soomlased ja rootslased on lubanud ka eestlased kampa võtta. Nii saavad meie noored rohkem võistelda.
Iga uus võimalus avab uued uksed
Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu
Me liigume oma kooli missiooni täitmise suunas — olla hinnatud asjatundja teiste seas, olla kompetentsikeskuseks ning edendada rahvusvahelist koostööd. Need võistlused näitasid, et oleme õiged sihid seadnud, vastasel juhul poleks meid olemaski. Kui tahta praegu koolitada häid asjatundjaid, siis peab olema ka palju kõrgemal, et tuua oskusteave kooli tagasi. Usun, et oleme õigel teel. Koolina tunnetame, et meil pole Eestis partnerit, kellega koos toimetada.
Mul on siiralt hea meel Raili Laasi üle, et ta on sellise suure töö ja vastutuse võtnud. Olen uhke, et saan niisuguse inimesega koos töötada. Eestis praegu maastikuehituse erialaliitu pole. Koostöös peame edasi minema. Oleme püüdnud olla tõukajateks, et Eesti Aiandusliit saaks Euroopa Maastikuehitajate Liidu (ELCA) partneriks.
Metsanduse poolel on väljund olemas, on Balti mängud ja ka Euroopa ning maailma meistrivõistlused. Nüüd on ka aianduse poolel komeedina taevasse tõustud ja võrdsed võimalused mõlema valdkonna õpilastele loodud. Iga uus võimalus avab uued uksed ja uued suhtlused ning kanalid. Meie avatud olek ja koostöövalmidus on selle tunnistuseks. Koolijuhina näen, et kõige tähtsam on pakkuda võimalusi ning toetada taolisi ettevõtmisi.
Iga uue tegevusega kaasnevad ka riskid. Tänapäeva õpetaja puhul on aga määravaks suhtlusoskus ja võõrkeelteoskus, ilma selleta ei tule ka teave väljastpoolt sisse. Kindlasti on oluline meeskonnas töötamine.
Raili Laasi elukäik
*Sündinud 1976. aasta 15. augustil
*1983- 1991 Simuna põhikool
*1991-1994 Väike-Maarja keskkool
*2004-2007 Luua Metsanduskool, maastikuehituse eriala
*2007- … Tartu Ülikool, kutsepedagoogika
*2005-2008 Ardens OÜ
*2007 – …. Luua Metsanduskool
Abielus, kaks last: Laura (14) ja Tanel (9)
i
HELVE LAASIK
