Juuni algul peeti Kasepääl Jõgevamaa rahvakultuuripäeva raames maakondlikku laulu- ja tantsupidu. Vahetult pärast pidusid korraldas nende eestvedaja, MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda küsitluse, mille tulemused aitavad maakondlikke pidusid edaspidi paremini korraldada.
“Tagasisideküsitluse korraldamise idee käis välja maakonna tantsupeo üldjuht Ave Anslan,” ütles MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda juhatuse esimees Ainar Ojasaar. “Ka kõik teised korraldustoimkonna liikmed olid nõus, et küsitluse teel laekuvat infot on tulevikku silmas pidades väga vaja.”
Küsitlus oli internetipõhine. Liigi- ja üldjuhid saatsid küsimustiku kollektiivide juhtidele laiali. Küsitlusvorm oli üleval ka Jõgeva kultuurikeskuse Facebook’i lehel ning seda jagati laulu- ja tantsurahva seas päris usinasti.
“Kes vähegi internetis oma asju toimetab, oleks pidanud selle lingini varem või hiljem välja jõudma,” arvas Ainar Ojasaar.
Küsimustik otsustati teha võimalikult lihtne, et vastamise peale liialt palju aega ei kuluks. Tänu sellele laekus vastuseid päris palju – 163 inimeselt. Esitati viisteist küsimust, millest enamik oli valikvastustega, osa eeldasid aga vabas vormis kommentaari.
Vastajatel paluti näiteks hinnata rahvakultuuripäeva tervikuna, samuti peo asukohta, kummagi peo repertuaari, info liikumist korraldajate ja kollektiivide vahel, peole registreerimise korraldust, parkimiskorraldust, osalejate toitlustamist, proovide graafikut ja ülesehitust, peopäeva ülesehitust ja laata. Küsiti ka, mis rahvakultuuripäeva puhul häiris, kas tulevikus tuleks pidada laulu- ja tantsupidu koos või eraldi, kui sageli need peaksid toimuma ning kas maakondlikku pidu tasub korraldada ka sellisel aastal, kui toimub mõni nn suur pidu (üleriigiline laulu- ja tantsupidu, noorte laulu- ja tantsupidu või naiste tantsupidu).
Pärast vastuste ja kommentaaride läbitöötamist ilmnes, et enamik vastanuid soovib, et laulu- ja tantsupidu koos peetaks. Suur osa vastanuist on ka selle poolt, et maakondlik laulu- ja tantsupidu toimuks igal aastal. Nn suurpidude aastate kohta arvati, et neil võib ka maakondlikku pidu pidada, ent see pole kohustuslik.
Päev liiga pikk
Kommentaarides oli päris palju kurtmist selle üle, et peopäev läheb liiga pikaks: proovid algavad juba hommikul, pidu lõpeb aga küllalt hilja õhtul ning vahepeale jääb suur hulk tühja aega.
“Pikka ootamist on siiski raske vältida, sest kõik koori- ja rühmaliigid peavad prooviaega saama,” sõnas Ainar Ojasaar. “Küsimus on ka selles, mis on üldse ühise peopäeva mõte: kas tulla korraks kokku, laulda-tantsida eeskava ruttu ära ja siis koju minna või ollagi kogu päev kohapeal ja tunda rõõmu teiste lauljate-tantsijatega koos olemisest.”
Ainar Ojasaare meelest võib maakondlikku laulu- ja tantsupidu võtta ka kui ettevalmistust suureks üleriigiliseks peoks. Ja sinna ei minda ju n-ö tuld tooma, vaid ollakse kohapeal suisa mitu päeva. Nii et edaspidi võiks seda tühjana näivat ooteaega enda jaoks pisut paremini mõtestada.
“Ja kui mõned kommenteerijad tundsid kaasa väiksematele pidulistele, kes väidetavalt külmetama pidid, siis mulle tundus, et neil oli Kasepääl väga lõbus: nad jooksid jalgpalliväljakul ringi ja tundus, et vähemalt sel päeval olid nad vabad nutitelefoni näppimise pahest,” tõdes Ojasaar.
Parkla kohta kirjutati, et see oli kaugel ja konarlik.
“Aga kui autod peoplatsile lähemale oleks lastud, oleks lootusetu ummik tekkinud,” kinnitas Ainar Ojasaar. “Muus mõttes oli aga Kasepää lava suurepärane peopaik. Korraldustoimkonna liikmed viskasid isekeskis nalja, et keskkond ise tegi juba pool pidu ära: Peipsi järv oli kõigele toimuvale kauniks taustaks.”
Juuni keskel said MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda liikmed, rahvakultuuripäeva korraldustoimkond ja Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt omavahel kokku, et küsitluse tulemusi analüüsida ja arutada, kuidas edasi minna. Ehkki küsitlustulemused näitasid, et laulu- ja tantsupidu tahetaks pidada igal aastal, jõuti järeldusele, et selle soovi täitmiseks ei jätku ei finantsilist ega ka muud ressurssi. Kui aga jätta nn suurte pidude aastad välja ning pidada ülejäänutel vaheldumisi laulu- ja tantsupidu, siis tuleksid graafikusse liiga suured augud sisse.
Koos ja eraldi
Ainar Ojasaar ja Ave Anslan pakkusid välja variandi, et tuleval, 2018. aastal oleks maakondlik laulupidu, 2019. aastal maakondlik tantsupidu, 2020. aastal laulu- ja tantsupidu koos ning 2021. aastast algaks samasugune kolmeaastane tsükkel. Nii ei satuks üleriigilised peod kokku maakonna nn kaksikpeoga.
“Arvasime, et lähemad kuus aastat võiks üritada sellises graafikus püsida, siis vaataks, mis edasi saab,” ütles Ainar Ojasaar.
Kui kaht pidu koos ei peeta, väheneb tema sõnul automaatselt ka taidlejatel tekkiv tühi ooteaeg. Ning tantsijatel on võimalus käia pealtvaatajana laulupeol ja vastupidi.
Ehkki küsitlus on lõppenud, on konstruktiivne kriitika tänavuse rahvakultuuripäeva kohta endiselt oodatud, sest asjatundlik nõu on alati abiks. Ettepanekuid võib saata aadressil jogevamaa.kultuurikoda@gmail.com .
Praeguste kavade järgi kuulutab MTÜ Jõgevamaa Kultuurikoda tänavu augustis välja tuleva-aastase maakondliku laulupeo ideekonkursi ja võitja peaks selguma septembris. Ideid oodatakse eelkõige koorijuhtidelt.
“Avalik konkurss on alati parem kui otsetellimus. Hea idee võib tulla ju ka sellelt inimeselt, kellelt seda esmapilgul oodata ei oskaks,” kinnitas Ainar Ojasaar.
Kelle idee parimaks osutub, hakkab seda koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ja MTÜga Jõgevamaa Kultuurikoda teoks tegema. Oktoobris saab loodetavasti selgeks, milliseid laule maakondlikul peol laulma hakatakse. Siis saavad koorid juba üsna hooaja alguses oma tööd sellest lähtuvalt planeerida.
- aasta tantsupeo ideekonkurss kuulutatakse välja aga ilmselt juba 2018. aasta jaanuaris. Siis jääb peo ettevalmistamiseks veelgi rohkem aega. Kus üks või teine pidu toimuma hakkab, see sõltub osalt sellest, milline idee konkursi võidab.
“Laulupeo pidamiseks on rohkem kohti valida, tantsupidu on toimumispaiga suhtes nõudlikum,” tõdes Ainar Ojasaar.
Tema sõnul peaks tänavuse rahvakultuuripäeva video selles kuus valmis saama.
“Ootan tulemust huviga, sest nägin, kui agaralt OÜ VB Art kaameramehed-naised oma tööd tegid. Videot on kindlasti võimalik saada kõigil soovijatel. Hakkame sellekohast infot kohe levitama, kui õige aeg tuleb,” ütles Ainar Ojasaar.
RIINA MÄGI
