Peep Annuk, aednik Luualt:
“Meelelahutusüritusi on ikka päris palju, suvel eriti. Sugulaste ja kolleegide sünnipäevad on samuti suvel, kadestangi, et nemad saavad oma pidu väljas pidada. Meelt lahutan ka tööd tehes, aga mul on aiand metsa keskel ja vahel tahan sealt välja saada, et näha, mis on metsa taga. Ega keegi hakka sulle kontserti, laulupidu või mõnda muud meelelahutust sülle tooma. Peab olema ise mees, et nendest osa võtta. Vahel mulle kohe meeldib olla suuremas seltskonnas. Olemised mõjuvad küll rahakotile, aga kui harva käid, võib seda endale lubada.”
Siim Kadaja, palkmajade tegija Patastelt:
“Siin Tabiveres, Rakveres, Jõgeval või Maarjas mõned üritused ikka on, kus olen käinud. Suuremad pidustused on rohkem suvel, talvel on baarid, bubid, karaoked ja sellised asjad. Noori kisub rohkem suuremate linnade poole. Mul naisevõtt veel ees: enne abiellumist peab oma käimised ju korralikult ära käima. Vahel tuleb tuju tõstmiseks ka õllelaua taga istuda ja lauluõli võtta. Lemmikkohaks on saanud “16 kannu” Tartus. Muusika ja laul mulle meeldib, vahel nokitsedes või autot remontides ümisengi omaette mõnd viisijuppi ? seegi lahutab meelt.”
Maarja Zelinski Jõgeva Gümnaasiumi VII klassist:
“Käin sõpradega väljas, vaatame videofilme, vahel grillime midagi. Laseme muusika käima, saab tantsidagi. Koolis ja kultuurimajas enam diskosid ei tehta, kuid restorani või pubisse minuealised sisse ei saa. Nii jääbki vaba aja sisustamine rohkem enda teha. Koos perega sõidame küllaltki tihti Tartusse kinno või teatrisse, Türi lillelaadal ja Luige laadal oleme samuti käinud. Järgmisena on plaanis minna Smilersi kontserdile. Varsti saab kool läbi, siis jääb puhkamiseks ja meelelahutusteks rohkem aega, kuigi praegugi on seda parasjagu.”
Raimond Poll, eraettevõtja Kaareperest:
“Ainult töö tegemine ja kodus olemine võib muutuda rutiinseks, seepärast tuleb ka meelt lahutada. Minul on selleks põhiliselt sport: ujun, mängin jalg- ja võrkpalli, jäähokit. Seda järjekindlalt juba aastaid, vaid hokis tuleb suvel väike paus sisse. Tartu Auras ja hiljuti avatud Lõunakeskuses on head võimalused sporti tehes aeg maha võtta. Pubis või kõrtsis ei taha ma käia, sest see on kallis, seda eriti tervislikus mõttes. Niipalju, kui tööst ja spordist aega üle jääb, käime koos perega mõnel kontserdil. Järgmisena on plaan minna Smilersit kuulama.”
Olev, hüüdnimega Pupsik Jõgevalt:
“Reeglina käin kolm korda nädalas jõusaalis, nädalavahetustel on lõõgastumiseks pubides käimine. Jõgeval kolm pubi ongi ja sellest jääb väheseks. Pealegi käib nendes põhiliselt sama publik, nii et tuleb sõita kaugemale ja vaadata, millist elu mujal elatakse. Suvel on ööd lühemad, pidusid aga rohkem ja pikemalt, nii et elu läheb veelgi rõõmsamaks. Üritustest tuleb võimalikult palju osa võtta. Pole ju mõtet istuda, nina norus, kui noorena jõuad kõike: teha tööd, käia jõusaalis, panna pidu ja muudki huvitavat ette võtta.”
Evi Songisepp, vanavanaema Jõgevalt:
“Põhiliselt jalutamas käies ja raamatuid lugedes, mõningal määral ka televiisorit vaadates. Jõgeval ju kino enam ei ole, jääb ainult telekas, aga suvel on seal väga kehvad filmid. Seebikaid ei viitsi ma vaadata, sest need ajavad mind tihti vihale. Reporterit, Pealtnägijat ja uudiseid vaatan küll. Suurem meelelahutus ongi õhtuti koos abikaasaga raamatute lugemine. Teda huvitab rohkem poliitika, minu suureks hobiks on aga ilukirjandus. Meil on suur perering, lapselapsigi on juba üheksa, nii et tegevust jätkub ja meil pole kunagi igav.”
Küsitles ARDI KIVIMETS
