Riigi otsus anda sotsiaaltöötajatele kasutada elektriautod on igati kiiduväärt. Kõik edasine aga tekitab arvukalt küsimusi, millele vastuseid seni kahjuks napib.
Autode ülalpidamiskuludest ei tea seni keegi midagi. Ei saagi teada, sest meie kogemused elektriautodega on napimast napimad. Neid on kasutanud ja kasutavad seni üksikud.
Meil puudub taristu, kus neid laadida. Ja pole teada, kuhu tulevad laadimispunktid. Maal ei ole sellise auto kasutamine naljaasi. Me ei tea ka, kuidas taoline auto lumes ja 30-kraadises pakases toime tuleb. Kui külmadel talvedel on probleeme diiselmootoriga, siis kuidas võib käituda elektriauto?
Uut tüüpi sõidukeid peab laadima rohelise energiaga. Kuidas see korraldatakse, on samuti teadmata.
Küllap kõik küsimused omal ajal ka vastused saavad — siis, kui autod kord kohale jõuavad ja inimesed nendega tööle hakkavad, või on seda palju tahetud? Kingitud hobuse suhu ju ei vaadata!?
11. august 2011
