Küsimus pole sõiduriistas, vaid selle juhis

Elektrilised tõukerattad või õigemini nendega juhtuvad õnnetused on viimastel kuudel põhjustanud probleeme nii meditsiiniasutustele kui politseile. Rääkimata sõitjatest endist. Suurem osa suvekuudel Eestis juhtuvaid liiklusõnnetusi sünnivad ikka tõukside osalusel. Eelkõige on see muidugi suurte linnade probleem, kuid otsapidi küündivad need juba ka maakondadesse. Kaasa arvatud Jõgevamaale.
Hädad saavad alguse juba tõuksidega kõnniteel sõitmisest, sest jalakäijal pole nüüd enam isegi seal ohutu liikuda. Sa ju ei oota, et majast tänavale astudes tuiskab sulle küljelt sisse rattur. Kõige enam aga saavad õnnetuste läbi kannatada tõuksidega sõitjad ise, sest pea sajaprotsendiliselt puudub neil turvavarustus. Ja kui kaitsetu inimene täielt hoolt asfaldile paiskub, on vigastused ilmselged.
Arstide sõnul saadakse kõige enam peatraumasid, sest kiivrit ei kanta. Luumurrud on tavapärased. Ja kukkumiste põhjused on lihtlabased: kas sõidetakse vastu äärekive, ei suudeta ratast talitseda pööramisel või aitab õnnetusele kaasa alkoholi pruukimine. Selle viimase asjaolu abil toimub suur osa õnnetustest ka öötundidel.
Kokkuvõttes tõdevad aga meedikud ja politseinikud üheselt, et õnnetustes pole süüdi tõuks, vaid selle juht. Ja eelkõige asjaolu, et sõitjad hindavad oma võimeid üle. Hiljuti võrdles üks politseiametnik omavahel kolme liiklusvahendit ning hindas kõige ohutamaks rongi juhtimist. Teisel kohal oli autojuhtimine ja kõige keerulisem on juhtida elektrilist tõukeratast. Seda aga nende juhid ei tunnista.