Kaie Nõlvaku arvamuslugu laupäevases (22.04) Vooremaas sundis vastuväidet kirjutama. Artiklist kumas läbi kutse leplikkusele ja sallivusele nende suhtes, kes eelkõige kevadel ja sügisel, aga tihti peaaegu aastaringselt lehti, kulu, oksi ja muud taolist kraami põletavad. Kõlas ka üleskutse naabrite tossavatesse lõketesse leplikumalt suhtuda.
Autor ei ole ilmselt (meelega või teadmatusest) eristanud lubatud lõket, kus põletatakse sellist materjali nagu kuivad oksad ja töötlemata puit, lehtede ja kulu põletamisest. Esimesel juhul on nn naabreid häirivat suitsu vaid lõkke süütamisel ja selle kustumisel – ehk siis praktiliselt polegi.
Teisel juhul on põlemist ehk leeki peaaegu võimatu tuvastada, ainult paks toss annab märku, et see siiski aset leiab. Selline “põlemine” toimub väga madalatel temperatuuridel ja selle käigus eraldub suures koguses väga mürgiseid aineid, mis nii põletaja enda kui ka naabrite aedadesse (ja kahjuks ka eluruumidesse) ladestuvad. Üldiselt on juba teada, et mitmesuguse olmeprahi põletamisel eraldub mürgiseid aineid. Kahjuks ei olda kursis, et ka kuivanud lehtede ja kulu ning eriti tooreste okste ja lehtede põletamisel neidsamu mürke ohtrasti eraldub.
TTÜ mükoloog, bioloog ja keemik Tõnu Kurisoo on ajakirjas Aed kirjutanud: “Aiaprahi põletamisel (eriti veel koos olmeprügiga) on eriti halb see, et põlemine toimub madalal temperatuuril. Neis tingimustes moodustub rida ülimalt toksilisi, aastakümneid säilivaid keemilisi ühendeid, mis aias mullapinnale ja söödavatele taimeosadele sadenedes võivad olla keemilistest taimekaitsevahenditest veelgi ohtlikumad. Keemilist püsireostust tekitavad ained põhjustavad hormonaalseid muutusi, immuunsuse alanemist, käitumishäireid ja vaimset alaarengut, vähkkasvajate teket ning organismi loomuliku vastupanuvõime alanemist nende moodustumisele. Need kahjulikud keemilised ühendid ohustavad eelkõige arenevat loodet ja imikuid ning kasvueas lapsi. Seepärast mõelge enne, kui aias prahti põletama hakkate, lapsi selle töö juurde appi kutsute, neid hiljem murule mängima saadate ning neid oma värskete aiasaadustega kostitate.”
Kuulen juba vastuväidet: “Me ju põletame kuivanud lehti!” Kui need lehed tõesti kuivad oleks, siis oleks ka põlemine kiire ja minimaalse (naabritele märkamatu) suitsuga, nii see aga paraku pole.
Jõgeva linnas on suurepärane võimalus oma aias tekkivatest liigsetest okstest ja leheprahist vabanemiseks – OÜ Jõgeva Veevärk võtab Jõgeva jäätmejaama territooriumil neid tasuta vastu. Seda kogemust peaks laiendama ka teistele asulatele, sealsedki elanikud väärivad võimalust ilusal kevadpäeval puhast õhku hingata. Ja siit ka ettepanek omavalitsustele – inimeste heaolu ja puhas õhk on väärt, et planeerida eelarvetesse kulukoht, kust saaks toetada okste ja lehtede äravedu neil, kes seda ise ei saa korraldada.
Lisaks on alati võimalik lehti komposteerida ja okstest multši valmistada.
Lõpetuseks üleskutse kõigile neile, keda naabrusest tulev mürgine toss häirib – minge, rääkige, selgitage. Sellest võib abi olla, kuigi esimene reaktsioon on tavaliselt negatiivne.
PRIIT KIRSIMÄE, Jõgeva linnakodanik
